Jõelähtme kiriku oreli ehitamine on eriline töö

„Oreliehitamise juures köidab mind mitmekesisus, väljakutsed iga uue projekti puhul ning koostöö paljude erinevate kultuuridega," ütleb Jõelähtme kiriku orelit taastav Saksa oreliehitaja Martin ter Haseborg, kes on oreleid ehitanud ja restaureerinud juba aastakümneid. Ta on töötanud paljudes Euroopa riikides, näiteks Austrias, Itaalias, Hispaanias, Inglismaal ja Norras. Kiirest töötempost hoolimata leidis orelimeister aega vastata mõnele küsimusele.

Miks valisite oreliehitaja elukutse? 
Sain lapsepõlves muusikahariduse ja ka minu esivanemad olid kõik organistid. Orelimängimise kõrval hakkas mulle meeldima ka võimalus oma kätega midagi ehitada. Nüüdseks olen oreleid ehitanud ja restaureerinud juba 34 aastat.

Mis teid selle ameti juures köidab?  
Mitmekesisus, töö erinevate materjalidega, väljakutsed iga uue projekti puhul lahenduste leidmisel ja väljatöötamisel ning koostöö paljude erinevate inimeste ja kultuuridega.

Eestis ei tööta te esimest korda. Olete siin varem oreleid ehitanud ja restaureerinud, näiteks Tallinna EMTA orelisaali, Tallinna Jaani kirikusse, Pärnu kontserdimajja. Kuidas te jõudsite Eestisse oreleid ehitama? 
Peaaegu 30 aastat tagasi tutvusin Horst Schuberti (ERES Edition) vahendusel organist Andres Uiboga seoses minu uue oreli ehitamisega Bremeni lähistel. Tol ajal oli Andres Uibo kontserttuuril Saksamaal. Ta oli väga vaimustunud oreli ehitusest, selle muusikalisest kvaliteedist ja meistritöö tasemest. See viis meie esimese koostööni Eestis, uue oreli tellimuseni Eesti muusika- ja teatriakadeemia jaoks.

Missugused on Eesti orelid võrreldes Saksa omadega? On neil mingit erinevust?
Ei ole suuri erinevusi, sest vanad Eesti orelimeistrid õppisid oma käsitööd Saksamaal ja seetõttu on saksa mõju alati äratuntav.

Miks te Jõelähtme kiriku oreli restaureerimise kasuks otsustasite?
Jõelähtme oreli restaureerimine on mitmes mõttes eriline töö. Seal on täielikult säilinud Gustav Normanni kiillõõts, mis on haruldane. Lisaks on suur osa registritest originaalsed. Samuti saab orel taas oma vana välimuse ja kuju, mille me nüüd rekonstrueerime.

Mida peab Jõelähtme kiriku oreli uuendamisel eriti tähele panema?
Tuleb austada olemasolevat ehitusviisi ja tagada, et uued oreliosad sobituksid harmooniliselt vanadega.

Kui kaua ühe oreli ehitamine või restaureerimine aega võtab? 
Umbes kaks-kolm aastat, vastavalt olukorrale. Uue tegemine käib alati kiiremini kui restaureerimine. Võib ka juhtuda, et tekivad sunnitud pausid. Näiteks oli meil just selline olukord, kus tuli kiireloomuline töö vahele. Kirikuhoone lammutamise eest oli vaja päästa väga suur orel. Need on ootamatused, mis nõuavad kiiret reageerimist, kuid samas hakivad regulaarset tööde kulgu ja ajakava.

Mis on ühe hea oreli puhul peamine? 

Esmalt on vaja suurepärast meistrit, kes oskab hästi planeerida. Samuti on oluline kasutada parimaid materjale ning teha meisterlikku käsitööd. Oreliheli puhul on oluline muusikaline tundlikkus ja empaatia.

Kas saab rääkida erinevate orelimeistrite erinevatest käekirjadest? 
Iga oreliehitusmeister jätab oma isikupärase jälje, mida on võimalik selgelt ära tunda.

Millest te oreleid tehes alustate? Kas on midagi, mis peab teie jaoks kõigepealt paigas olema? 
Esmalt on vaja head ruumi akustikat – see on üks kõige olulisemaid tegureid.

Missugust orelimuusikat te ise armastate?
Olen meeleldi nii kuulanud kui ka mänginud mitmesugust muusikat, aga eriti on meeldinud 19. sajandi muusika, näiteks Felix Mendelssohn Bartholdy.

On teil Eestis lemmikheliloojaid?
Ma ei tunne eriti Eesti muusikat, aga kindlasti on mu lemmik Peeter Süda.

Küsis Kärt Hellerma
Autor Kristin Karm
Foto: Oreliehitaja Martin ter Haseborg tööhoos, Kristin Karm

 

1. Annetada saab 15 eurot, helistades annetustelefonile 9000077.

2. Annetada saab, ostes nimelise orelivile. Vilede hinnad on 30, 80, 100, 130, 150, 200, 250, 300, 350, 400 ja prospektiviled alates 1000 eurost. Kui annetaja soovib, saab ta nimelise orelivile sertifikaadi.

3. Kuldannetaja aunimetuse saab inimene, kes on annetanud 8300 eurot või rohkem. Summa on tänase päeva ekvivalent 100-grammise kuldplaadi maksumusele. Kuldannetaja nimi jäädvustatakse oreli külgseinale ja see säilib seal, kuni püsivad orel ja kirik. Kuldannetaja saab nimelise kuldannetaja sertifikaadi.

Annetused palume kanda Jõelähtme Kirikumõisa Sihtasutuse arveldusarvele EE907700771007276357.

Selgitusse kas „annetus", „orelivile" või „kuldannetus".

Täiendav info: Kert Veiper, telefon +372 510 0407 või Margus Kirja, telefon +372 5664 7686, e-post: joelahtme@kirikumoisa.eu / koduleht:www.kirikumoisa.eu /
FB @joelahtmekirikumoisa.