Jägala juga on moodustanud külmade ilmadega ebamaise jäälossi. Fotogalerii asub Postimees.ee lehel, autor Sander Ilves. Jägala juga asub Jõelähtme vallas Harjumaal, Jägala jõe alamjooksul, ligi neli kilomeetrit enne Soome lahte suubumist. Joa kõrgus on ligi 8 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige laiema loodusliku joaga Eestis.

Jägala juga igal kaunis igal aastaajal – huvitavat vaatepilti pakub ta kevadise suurvee ajal ning omapärane on juga ka talvel, mil külmade ilmade tõttu tardunud veemass muutub suurte jääpurikatega sillerdavaks jääseinaks. Joa servast allarippuva jää ja joaseina vahele võib siis moodustuda mõlemalt poolt jääga piiratud tunnelikäik.

Tuhandete aastate jooksul klindiastangult alla langeva vee tagajärjel on Jägala jõele tekkinud kitsas kanjonorg, mille põhjas on kärestikuline jõesäng. 

Jägala juga on aastast 1959 looduskaitse all (Jägala joa kaitseala).

Jägala juga kuulub ka looduslike pühapaikade nimistusse. Looduslik pühapaik (inglise keeles sacred natural site) on rahvusvaheliselt kasutatav mõiste, mis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) määratluse kohaselt tähendab maa- või veeala, millel on rahvastele ja kogukondadele eriline vaimne tähendus: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduslikud_pyhapaigad

Visioonidokument "Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015-2020" koostati Kultuuriministeeriumi algatusel koostöös Muinsuskaitseametiga. Arengukava koostamisse olid kaasatud Keskkonnaministeerium ja valdkondlikud partnerorganisatsioonid.