Vallavanem Andrus Umboja Eesti Vabariigi 107. aastapäeva kõne
Head Jõelähtme valla inimesed, Eesti Vabariigi kodanikud
Täna tähistame üheskoos oma vaba riigi 107. aastapäeva ja ühtlasi ka meie valla asutamise 134. sünnipäeva ning seda, et valla omavalitsusõigused taastati 33 aastat tagasi. 19. jaanuaril 1891. aastal toimunud esimest volikogu koosolekut loetakse Jõelähtme valla alguseks. Valdade iseseisvumine ja võimu koondumine mõisatest väljapoole andis rahvale võimaluse üha enam otsustama hakata. Nii võibki öelda, et valdade sünd oli omamoodi ettevalmistus iseseisva Eesti riigi sünnile, sest rahvas sai üha enam riigi valitsemises sõna sekka öelda. Valdadele andis aga omakorda veelgi otsustusõigust juurde iseseisva Eesti riigi sünd – arenes ettevõtlus ja talumajandus, seltsielu sai tublisti hoogu juurde. Võib öelda, et Jõelähtme lõi õitsele, rahvastik kasvas ja jõukus suurenes. Kuni saabus nõukogude võim…
Viimastel aastatel on just see Vene võimu oht meid taas kummitamas. Meie igapäevast elu määratleb juba viimased kolm aastat Ukrainas toimuv Venemaa agressioonisõda. See mõjutab nii meie materiaalset kui ka mentaalset toimetulekut. Materiaalset hinnatõusu tajume tuntavalt ja iga päev, mentaalne on pigem varjatum, kuid pidev hirmutunne rusub teinekord meie vaimu isegi rohkem. Süveneb ühiskonna pessimism ja rahulolematus, iga väiksemgi probleem võimendub ja tekitab suurt vastandumist. Rahulolematuse võimendamine Eesti ühiskonnas ongi imperialistliku Venemaa põhiline eesmärk.
Mitte ainult Venemaal, vaid kogu maailmas võib täheldada demokraatia madalseisu ja üha enam sõltub otsustamine kas ühest riigipeast või väikesest ärimeeste grupist. Viimase kuu aja muutused Ameerika Ühendriikide juhtimises süvendavad üldist ebakindlust veelgi. Uudiste virvarr ookeani tagant näitab, et vastne president ei hooma vaba ja demokraatliku maailma alusväärtusi. Tema jaoks tundub kõik maailmas olema vaid kaup ja tehing. See seab ohtu demokraatlikel väärtustel ja reeglitel põhineva maailmakorra ning loob olukorra, kus loeb vaid jõud, mida ei juhi ega väära väärtused, vaid mõne üksiku inimese ego ja tujud. Vägisi tekib paralleel Teise maailmasõja eelse ajaga, kus kokkuleppeid tehti üle vähemate peade ja õiguste. Sellisel ajalool ei tohi lasta korduda. Sellises teadmises elamine sunnib meid ise rohkem pingutama, see sunnib Euroopa tsivilisatsiooni ärkama. Oma territooriumi, mõtteviisi ja heaolu kaitsmiseks on riikidel vaja teha rohkem, kui seni tahetud ja tehtud.
Head inimesed,
meie kõigi kohus, nii riigi, ühiskonna kui ka üksikisiku tasandil on turvatunde suurendamine. Siinkohal soovin tänada kõiki inimesi, kes oma igapäevatöö ja tegemistega aitavad kindlustada meie ühist turvatunnet – kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad; vabatahtlikud päästjad ja abipolitseinikud; õpetajad ja noorsootöötajad; kultuuri- ja sotsiaaltöötajad, kõik, kes hoole ja armastusega oma igapäevatööd teevad ja meie ühiskondlikku turvatunnet kasvatavad. Suur tänu teile!
Tänavuse aasta peamised investeeringud Jõelähtme vallas on suunatud sotsiaal- ja turismivaldkonda. Loo alevikus on valminud uued ruumid Jõelähtme Valla Päevakeskuse tegevuste laiendamiseks. Tänapäevased ruumid tagavad nõutud ligipääsetavuse ja võimaldavad kokku saada nii kultuurilistel kui ka sotsiaalsetel eesmärkidel. Teine, veelgi mahukam investeering, saab maakondlike arengustrateegiate toetusmeetme abil juba selleks suveks valmis. Jägala joa paremkaldale valmib uus parkla ja kohvik-infopunkt. Uus atraktiivne ligipääs Eesti kõige külastatavamale loodusturismi sihtkohale Jägala joale reklaamib Jõelähtme valda kui atraktiivset turismisihtkohta, hajutab külalisi jõe mõlemale kaldale, reklaamib ka teisi vallas asuvaid huvipunkte ja pakub niisama mõnusat äraolemist kaunite vaadete nautimiseks.
Jõelähtme valla elanikkond on jätkuvalt kasvuteel. Kui varem on uusi elanikke valda tulnud vähem kui 100 inimest aastas, siis viimastel aastatel on olnud see kasv märksa kiirem – 2024. aasta jooksul sai koduvald juurde 263 elanikku. Rohkem elanikke teeb mõistagi rõõmu, kuid see toob vallale kaasa ka vajaduse teha suuri investeeringuid ja jooksvaid lisakulusid, olgu need siis haridusasutustes või kommunaalvaldkonnas. Kuigi elanikud toovad endaga kaasa suurema maksulaekumise, ei suuda see veel kahjuks katta elanike arvu kasvust tulenevaid lisakulusid. Samas elab meie vallas veel hulk inimesi, kes ei ole oma elukohta valda registreerinud. Siinjuures on oluline mainida, et elukoha registreerimisel on valla eelarve kujundamisel väga oluline roll. Vaid nende inimeste tulumaks laekub meie valla eelarvesse, kes on oma elukoha valda registreerinud. Seega vaid üheskoos saame rahastada kõiki olulisi investeeringuid ning pidada üleval koole ja lasteaedu, raamatukogusid ja kultuurimaju. Kutsun kõiki inimesi, kes vallas elavad ja pole seda veel teinud, registreerima ennast Jõelähtme valla elanikuks!
Head kuulajad,
Eesti riikluse eesmärk on hoida eesti keelt ja kultuuri! Luuletaja Hando Runnel, kes pälvis sel aastal presidendilt kõrgeima ehk Riigivapi I klassi teenetemärgi, on öelnud „Kiri algab kirikust. Rahvas algab raamatust." Tänavune aasta ongi kuulutatud eesti raamatu aastaks. Eestikeelsel raamatul, täpsemalt kirikuraamatul, on väga suur roll meie keele ja kultuuri kujunemisel. Meie maad on aastasadu valitsenud võõrad rahvad, meile on peale surutud võõrast keelt ja kultuuri, seni oleme jonnakalt suutnud sellele vastu seista. Möödunud õppeaastal algas lõpuks ometi üldhariduse üleviimine täies mahus eestikeelsele õppele. Eesti keele oskus loob eeldused eesti kultuuri ja Eesti riikluse aluste sisuliseks mõistmiseks. Just väärtusruum on see, mille eest tuleb seista, eestikeelset ja -meelset väärtusruumi saame hoida ja luua vaid ise.
Olgu veel kord ära mainitud tõsiasi, et ilma oma kultuuri ja keeleta pole Eestit ei riigina ega ka rahvana olemas. Üks tõhus viis oma rahva kultuuri ja keelt hoida ja kaitsta on meie laulu- ja tantsupidude traditsioon. Sel aastal saame taas kogeda suurt laulu- ja tantsupidu, mis on meid alati kokku kutsunud ja rahvana ühendanud, oleme seda pidu nii ühiselt kui ühekaupa oma südameis hoidnud ja õlgadel edasi kandnud. Aga inimestena oleme ikka igaüks ise- ja omamoodi. Ühekorraga kauged ja omad. Sellest ideest ja meie rikkalikust murdekeelest kantud suurpidu kannab seekord nime Iseoma.
Olgem siis ise oma riigi sünnipäeval rõõmsad, et ta meil üsna imekombel olemas on ja mõtiskleme selle üle, mida nõuab meilt igaühelt see, et see imeriik püsiks veel mitu inimpõlve.
Olgu hoitud Eesti riik ja tema inimesed!
Head sünnipäeva meile kõigile!
Elagu Eesti!
Foto: Vallavanem Andrus Umboja EV107 kõne pidulikul kontsert-etendusel Loo koolis 20. veebruaril.
Autor: Janno Pugi.
Video ülesvõte kõnest asub vallavalitsuse Facebooki lehel.
Video: MTÜ Valgusmeedia.