Elanikkonnakaitse
Elanikkonnakaitse on meetmete süsteem, mille eesmärk on kaitsta inimesi hädaolukordade ning riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude korral.
Elanikkonnakaitse aluseks on elanikkonna suutlikkus ennast ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist kuni abi saabumiseni aidata. Elanikkonnakaitse on ühiskonna eri osaliste – inimeste, kogukondade, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtjate ja valitsusasutuste – ühine jõupingutus.
Võimalike kriisiolukordadeks valmisoleku, oskuste ja elanike teadlikkuse tõstmise ning elanike kaitsel erinevate asutuste koostöö tagamise eesmärgil on Jõelähtme Vallavolikogu moodustanud volikogu juurde elanikkonnakaitse komisjoni.
Jõelähtme Vallavolikogu elanikkonnakaitse komisjoni koosseis:
Esimees: Tõnis Tuuder (volikogu liige)
Aseesimees: Andrus Sepp (volikogu liige)
Liikmed:
- Pentti Pilnik (volikogu liige)
- Rait Killandi
- Riina Vahisalu
- Sandra Varik (noortevolikogu liige)
Hädaolukord ja kriisireguleerimine
Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist.
Kriisireguleerimise eesmärk on tagada inimeste ja vara suurem turvalisus, riigi suurem julgeolek ning suurem õnnetustele ja sündmustele reageerimise võimekus. Iga asutus ja isik vastutab oma valdkonna kriisireguleerimisülesannete täitmise eest.
Kriisireguleerimise teema ja sellega seotud õigusaktidega on võimalik tutvuda siseministeeriumi kodulehel.
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste kriisireguleerimisülesannete täitmist.
Regionaalne kriisikomisjon koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste piirkondlike struktuuriüksuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste kriisireguleerimisülesannete täitmist regioonis.
Omavalitsusüksuse kriisikomisjon koordineerib kriisireguleerimist kohaliku omavalitsuse üksuses. Jõelähtme vallas koordineerib kriisireguleerimist Jõelähtme valla kriisikomisjon.
Jõelähtme valla kriisikomisjoni ülesanneteks on:
- koordineerib vallas kriisireguleerimist;
- teavitab avalikkust hädaolukorrast Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras;
- abistab vajaduse korral Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorra väljakuulutamisel määratud eriolukorra juhti hädaolukorra lahendamise koordineerimisel, teabevahetuse korraldamisel ja täidab eriolukorra juhi antud ülesandeid;
- abistab vajaduse korral hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamisel;
- kooskõlastab kohaliku omavalitsuse õppuste kavandid;
- kinnitab kooskõlastatult õppuse korraldajaks kavandatud asutusega kohaliku omavalitsuse hädaolukorra lahendamise õppuse aja, õppuse korraldaja ja hädaolukorrad, mille lahendamise protseduure ja võimekusi kontrollitakse;
- teeb regionaalsele kriisikomisjonile ja pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise, elanikkonna turvalisuse tagamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta vallas;
- peab arvestust valla haldusterritooriumil olevate ja hädaolukorras kasutatavate ressursside kohta, välja arvatud riigiasutuste ressursid;
- annab hinnanguid ja teeb ettepanekuid valla õigusaktide eelnõudele, mis käsitlevad kriisireguleerimise valdkonda;
- tulenevalt hädaolukorra riskianalüüsist korraldab valla territooriumil ennetusmeetmete rakendamist ja riskikommunikatsiooni teostamist;
- teeb Jõelähtme Vallavalitsusele ettepanekuid uuringute läbiviimiseks ja eksperthinnangute tellimiseks;
- teeb kriisireguleerimise alast koostööd pädevate riigiasutuste ja teiste omavalitsuste kriisikomisjonidega;
- koostab ja kinnitab igal aastal komisjoni järgmise aasta tööplaani ja esitab selle regionaalsele kriisikomisjonile;
- koostab ja kinnitab komisjoni iga-aastase tegevuse kokkuvõtte ja esitab selle regionaalsele kriisikomisjonile;
- täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
Jõelähtme valla kriiskomisjoni koosseis:
Esimees Andrus Umboja (vallavanem)
Liikmed:
- Art Kuum (abivallavanem)
- Priit Põldma (abivallavanem)
- Leho Kure (vallasekretär)
- Tõnis Tuuder (vallavolikogu elanikkonnakaitse komisjoni esimees)
- Teet Sibrits (vallavalitsuse keskkonna- ja kommunaalosakonna juhataja)
- Carmen Viherpuu (vallavalitsuse haridus-, kultuuri-ja sotsiaalosakonna juhataja)
- Kalev Algo (IT-juht)
- Laura Ruul (kommunikatsioonispetsialist)
- Ivo Roosimägi (Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik)
- Sergei Savin (Päästeameti Põhja päästekeskuse Muuga päästekomando pealik)
- Avo Aljas (Kaitseliidu Rävala malevkonna pealik)
- Ain Mutli (vee-ettevõtja OÜ Loo Vesi juhatuse liige)
- Kalev Salvet (elektriettevõtja Loo Elekter AS juhatuse liige)
- Raivo Melsas (soojusettevõtja Adven Eesti AS juhatuse liige)
- Rait Killandi (MTÜ Kaberneeme Klubi juhatuse liige)
- Meelis Oja (MTÜ Kostivere Tuletõrje Selts juhatuse liige)
- Martin Mäemets (MTÜ Neeme Päästeselts juhatuse liige)
| Vabatahtlikud päästekomandod | |
| Kostivere Tuletõrje Selts | Meelis Oja: telefon: 58 423 004 |
| Neeme Päästeselts | Martin Mäemets: telefon: 58 147 800 |
| Kaberneeme Klubi | Rait Killandi: telefon: 50 66 697 |
| Jõelähtme Elanikkonnakaitse Selts | +372 55 567 012 |
| Päästeteenistus/politsei | 112 |
| Riigiinfo telefon 24/7 (eesti, vene, inglise keeles) Riigiinfo telefon on hädaabinumbri 112 kõrval tegutsev tasuta infonumber, mis pakub ööpäev läbi infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara. | 1247 |
| Piirkonnapolitseinik Kersti Kald; | 61 24 659; 53 339 076 |
| Ohvriabi kriisitelefon | 116 006 |
Veevõtukohad külades
Jõelähtme valla külades asuvad tuletõrjehüdrandid, -veevõtupaagid ja looduslikud veevõtu kohad
Objektide asukohti näeb Maa-ameti kaardilt.
Harjumaa elanikkonnakaitse inforaamat
Kriisireguleerimise büroo on valmistanud Harjumaa kodanikele ennetava sisuga inforaamatu pealkirjaga „Harju maakonna riskid ja soovitused nendega toimetulekuks".
Hädaolukorrad võivad ohustada inimeste elu ja tervist, kahjustada oluliselt keskkonda, tekitada häireid elutähtsa teenuse toimimises või tekitada suurt varalist kahju. Seega on hädaolukorras oluline elanikkonna valmisolek ja õige käitumine.
Käesolev inforaamat kirjeldab Harju maakonnas enam ettetulevaid riske ja annab soovitusi nendega toimetulekuks. Iga inimese teadlik käitumine aitab ära hoida suurema kahju tervisele, varale ja keskkonnale.
Seotud failid:
Eesti elektrisüsteemi varustuskindlusest ja toimepidevusest
Peaminister Kaja Kallas pöördus eile õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga. Eesti suhtes otsene sõjaline oht puudub, kuid riik kontrollib kaitsevalmidust seni suurima lisaõppekogunemisega „Okas 2022". Samuti on riik valmistunud võimalikuks Venemaa-poolseks Baltikumi lahti ühendamiseks Venemaa elektrisüsteemist – tark on valmistuda võimalikeks elektrikatkestusteks kõigil. Kuigi Eesti on erakorraliseks desünkroniseerimiseks Venemaa elektrisüsteemist valmistunud juba aastaid, võib siiski tekkida ajutisi probleeme elektrivarustusega.
Venemaal oli plaan proovida laupäeval Kaliningrad lahtiühendamist Venemaa ja Valgevene elektri sagedusalast. Sellesse kuuluvad praegu ka Balti riigid. Kui idanaabril peaks olema kurjad kavatsused, oleks neil eralduskatse õnnestumise korral võimalus ühendada Eesti-Läti-Leedu oma elektrivõrgust lahti ilma, et pea miljon venemaalast Kaliningradi oblastis samuti varustuseta jääks.
Venemaa jättis homseks plaanitud elektri eralduskatse ära, aga talvel võib see juhtuda
• Venemaa elektrisüsteemihaldur plaanis viia sel laupäeval läbi planeeritud eralduskatse, mille käigus eralduks Kaliningradi oblast Balti riikide ning Mandri-Venemaa ja Valgevene ühisest elektrisüsteemist. Venemaa on Kaliningradi elektrisüsteemi iseseisvat toimimist testinud ka varem, näiteks 2019, 2020 ja 2021. aastal.
• Balti riikide süsteemihaldurid olid katse võimalikkusest teadlikud ja on sellega arvestanud. Olulist mõju katsel Eestile ja teistele Balti riikidele pole, sest elektrikaubandus Venemaaga on lõppenud.
• Kuna oleme osa suuremast süsteemist, mõjutavad erinevad võimalikud hooldustööd või katkestused mujal Euroopas ka meie ühendusi. Lisaks on alates Venemaa kallaletungist Ukrainasse tänavu veebruaris kasvanud riskid ootamatusteks, mistõttu on tehtud ettevalmistusi ning vaadatud üle kriisiplaanid.
• Eesti (Elering) on koos Läti ja Leedu süsteemihalduritega valmistunud Venemaa võrgust eraldumiseks juba viimased 10 aastat. See annab suurema kindluse meie elektrisüsteemi tõrgeteta töö tagamiseks juba praegu. Risk, et Venemaa desünkroniseerib Eesti ja Balti riigid oma elektrisüsteemist erakorraliselt, on tavapärasest suurem alates veebruarist, mil Venemaa ründas Ukrainat. Elering, nagu ka naaberriikide süsteemihaldurid on selleks valmistunud ja valmis. Midagi spetsiifilist või erakorralist elektrisüsteemi talitluses ei ole.
• Kuigi Eesti elektrisüsteem on valmis ja valmistunud juba aastaid, on tark olla ootamatusteks ja võimalikeks elektrikatkestusteks valmis kõigil – nii riigiasutustel, ettevõtetel kui igal inimesel.
• Julgustame läbi mõtlema, kuidas elektrikatkestuse korral toime tulla. Juhised selleks on olemas Päästeameti/Naiskodukaitse käitumisjuhiste äpis ning kodulehel „Ole valmis!".
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium