Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmine
Keskkonnaamet on koostanud kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsuse ja sellele oodati huvigruppide, eelkõige kohalike omavalitsuste ettepanekuid kuni 21. aprillini 2023.
Muudatus, mis kõige enam puudutab kohalikke omavalitsusi, on seotud rahvaürituste korraldamisega. Keskkonnaamet teeb ettepaneku, et munitsipaalmaal toimuvad rahvaüritused edaspidi Keskkonnaameti kooskõlastuseta. Keskkonnaamet ei näe vajadust anda ürituse läbiviimiseks topelt kooskõlastust, munitsipaalmaal viiakse edaspidi rahvaüritusi läbi kohaliku omavalitsuse nõusolekul ja vastutusel. Erandina on Keskkonnaameti kooskõlastus vajalik rattaürituste korraldamiseks.
Kuna parkide planeerimisel on arvestatud kõrge külastuskoormusega ja pargid paiknevad sageli linnaruumis, on leevendus tehtud ka osalejate arvule rahvaürituse korraldamisel, lubades ettevalmistamata kohtadesse Keskkonnaameti nõusolekuta 50 asemel kuni 100 osalejat.
Ühtegi uut objekti kaitse-eeskirja muutmisega kaitse alla ei võeta ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta kaitsealuste objektide piire. Olemasolevate kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kohta leiab infot Eesti looduse infosüsteemist, kus on andmed 452 riikliku kaitse all oleva pargi, puistu ja arboreetumi kohta.
Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsus
Keskkonnaamet tutvustas väljatöötamise kavatsust MS Teamsi vahendusel 4. aprillil kell 13 SIIN. Parandusettepanekud või vastuväited väljatöötamise kavatsusele sai esitada Keskkonnaametile kirjalikult aadressile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 21. aprilliks 2023.
Lisainfo: Imbi Mets, tel. 329 5543, imbi.mets@keskkonnaamet.ee ja Riina Kotter, tel. 503 7128, riina.kotter@keskkonnaamet.ee.
Muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja
Keskkonnaamet teatab, et keskkonnaministri 9. septembri 2022 aasta käskkirjaga nr 1-2/22/312 on algatatud määruse „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri" eelnõu menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet.
Määrusega muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekorda. Ühtegi uut üksikobjekti ei võeta kaitse alla ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta objektide piiranguvööndi ulatust. Kaitsekorda muudetakse, et viia see kooskõlla looduskaitseseadusega. Hetkel kehtiv 2003. aastal kinnitatud eeskiri on vananenud.
Kaitse-eeskirja eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal 09.11–05.12.2022 Keskkonnaameti veebilehel. Kui soovite saada materjale paberkandjal koju, võtke palun ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise vanemspetsialisti Liggi Nammiga.
Keskkonnaamet ootab põhjendatud ettepanekuid ning kutsub aktiivselt osalema avalikustatud kaitse-eeskirja eelnõu menetluses. Parandusettepanekud ja vastuväited kaitse-eeskirja eelnõu kohta esitada kirjalikult Keskkonnaametile (info@keskkonnaamet.ee või F.J. Wiedemanni 13, 72213, Türi) hiljemalt 05.12.2022.
Keskkonnaamet teeb looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata. Keskkonnaamet vastab kõikidele küsimustele meelsasti telefoni või kirja teel.
Eesti looduse infosüsteemi andmetel on 2022. a oktoobri seisuga kaitse all 1080 üksikobjekti, millest 566 on üksikpuud või puude grupid (salud, alleed), 419 geoloogilised üksikobjektid (rändrahnud, kivikülvid, pangad, paljandid, koopad, astangud), 73 hüdrogeoloogilised üksikobjektid (allikad, karst, joad, kärestikud, järved) ja 22 maastikulised üksikobjektid (maastikku ilmestavad positiivsed (nn mäed, vallid) ja negatiivsed (orud, nõod, kraatrid) pinnavormid).
Kus asuvad riikliku kaitse all olevad üksikobjektid, saab vaadata Maa-ameti geoportaalist või keskkonnaportaalist.
Kui 05.12.2022 ei ole kaitse-eeskirja eelnõule parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestab Keskkonnaamet, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu 2023. aasta alguses ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2023. aasta esimesel poolel.
Lisainfo: Liggi Namm, 522 6894, liggi.namm@keskkonnaamet.ee
Uuest aastast tuleb biojäätmed eraldi koguda
Jõelähtme valla uue korraldatud jäätmeveo tingimused näevad ette, et kõik elanikud peavad hakkama alates 1.01.2023 tekkekohal liigiti koguma biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ehk toidujäätmeid. See tähendab, et igal kinnistul kogutakse toidujäätmeid eraldi mahutiga, mille tühjendamine tellitakse jäätmevedajalt või kompostitakse jäätmed oma kinnistul.
Uus korraldatud jäätmeveo periood algab juba 1.11.2022. a. Palun mõelge juba praegu läbi ja tehke otsus, kas soovite edaspidi toidujäätmeid kogumismahutiga jäätmevedale üle anda või hoopis tekkekohal kompostimist rakendada. Avalduse saab esitada läbi iseteeninduskeskkonna Spoku.
Milliseid jäätmeid sobib koguda toidujäätmete mahutisse?
Pagaritooted, kohvi- ja teepaks, toidujäätmed, köögi- ja puuviljad (sh koorismisjäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, juust, või. Samuti majapidamispaber, pabersalvrätid, paberfiltrid, toataimed ja lõikelilled.
Miks on oluline toidujäätmeid eraldi koguda?
- Kui koguda toidujäätmeid liigiti ja õigesti, jõuab sellest ringlusesse peaaegu sada protsenti.
- Kui panna toidujäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, satuvad need põletusse või prügilasse, kus lagunemisel eraldub metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest.
- Toidujäätmetest saab toota biogaasi, mida saab kasutada elektri tootmiseks, hoonete kütmiseks või autode kütusena. Kääritusjääki ehk digestaati saab aga kasutada põldudele vajaliku väetisena, vähendades sellega muude väetiste kasutamise vajadust.
Toidujäätmeid saab tekkekohal ise kompostida, valides sobivaima kompostimise viisi ja tootes oma tarbeks kompostmulda.
Jäätmehoolduseeskirja järgi peavad Jõelähtme valla kõik jäätmevaldajad toidujäätmeid tekkekohal liigiti koguma, sõltumata kinnistu asukohast ja elamu tüübist. Jäätmevaldajatel on võimalik rakendada kohtkompostimist, kui tema kinnistul on selleks võimalused olemas.
Kuidas tuleb toidujäätmeid koguda?
- Kasuta kodus toidujäätmeid kogudes eraldi anumat.
- Kogu võimalusel jäätmeid lahtiselt, vajadusel kasuta kas paber- või biolagunevat kotti. Ära kasuta kilekotte vaid puista jäätmed kilekotist otse mahutisse!
- Jäätmevedajale toidujäätmete üleandmiseks kasutatava mahuti puhtuse hoidmiseks on võimalik kasutada mahuti vooderduskotti. Vooderduskoti paigalduse saab tellida jäätmevedajalt.
