Sarnaselt teistele Eesti piirkondadele on ka Jõelähtme vallas viimastel aastatel suvisel ajal täheldatud olulisel määral joogivee puudust – üheks oluliseks põhjuseks on joogivee kasutamine kastmisveena.

Osades valla piirkondades on seetõttu olnud aastaid suvekuudel probleeme vee varustamisega ehk vett kõigile soovijatele soovitud koguses lihtsalt ei jätku. Õigus ja vajadus piisavas koguses puhtale ja ohutule joogiveele on üldtunnustatud põhiõigus, mis on sätestatud ka ÜRO poolt.

Arvestades eelkõige keskkondlikke kaalutlusi ning vee-ettevõtja kohustust kasutada piiratud loodusressurssi ehk põhjavett mõistlikult ja säästlikult, lõpetas OÜ Loo Vesi joogivee soodustamise kastmisveena ning alates 1. aprillist ei toimu enam kastmisvee eraldi arvestust joogiveest.

Põhjavesi on loodusvara ja meie peamine joogiveeallikas, mis ei ole ammendamatu ja mida tuleb seetõttu kasutada säästlikult. Loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte on ette nähtud ka põhiseaduses (PS § 5). Põhjaveest toodetakse joogivett, mistõttu peab ka joogivee kasutamine olema säästlik ja kooskõlas keskkonnahoiu põhimõtetega. Põhjaveest joogivee kasutamisel tuleb tagada põhjavee võtmise ja taastumise tasakaal ning tuleb vältida põhjavee liigvähendamist, mille korral tekib soolase vee sissevool põhjaveekihti ja see omakorda muudab põhjavee kasutamise joogiveena võimatuks. Põhjaveevarud põhjaveemaardlates on kinnitatud üksnes põhjaveest joogivee tootmiseks ning nende määramisel ei ole arvestatud vee kasutamist muul otstarbel, näiteks kastmisveena.

Põhjaveest joogivee tootmiseks on tarvis veetöötlust, mille puhul toimub põhjavee puhastamine ainetest, mida joogivees olla ei tohi ja mis on inimese tervist kahjustavad. Joogivee tootmiseks vajalik veetöötlus on oma olemuselt väga ressursimahukas protsess, mille käigus lisaks põhjavee puhastamisele ehk sellest ainete eraldamisele lisatakse põhjaveele ka vajalikke kemikaale, mis muudavad põhjavee joogiveeks. Seega toob põhjaveest joogivee tootmine omakorda kaasa olulisi finantskulutusi – veetöötlus on kallis ning üks peamisi komponente veeteenuse hinna kujunemisel. Oluline on, et konkurentsiamet, kes kooskõlastab asjakohase menetluse kaudu vee-ettevõtja veeteenuse hinna, arvestab hinna kooskõlastamisel üksnes põhjavee kasutamist joogiveena ning kastmisvett ei eristata joogiveest. Kuna veetöötlus toimub samamoodi nii joogivee kui ka kastmisvee puhul, siis joogivee kasutamisel kastmisveena suurenevad põhjendamatult veetöötluse mahud, mis suurendab vee-ettevõtja jaoks veetöötluse maksumust (vajalik on täiendavate mahutite kavandamine, mille vajadus tuleneb vaid kastmisvee mahtudest), mis omakorda suurendab vee hinda lõpptarbijale.

Põhjaveest kui piiratud ressursist toodetud joogivee kasutamist kastmisveena ei saa pidada mõistlikuks ega kooskõlas olevaks keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega ning see toob endaga kaasa olukorra, mille tulemusena suureneb veetöötluse maksumus ja seeläbi suureneks veeteenuse hind ning omakorda satuks ohtu joogivee varustuskindlus. Kastmisveena tuleb eelkõige eelistada just sademevee kasutamist.

Jõelähtme vallavolikogu poolt 12.10.2017. a. vastu võetud määruse nr 120 „Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri" § 21 lõike 1 kohaselt toimub kliendile müüdava vee arvestus kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi. Sama määruse § 24 lõike 1 kohaselt võrdsustakse kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega.

 

Tuulikki Laesson
Loo Vesi OÜ