Loetud kuud tagasi ilmunud luulekogu autoriks on Karin Kivipõld, kes juba väikesest saati on  tegelenud luuletuste kirjutamisega. Karin on kogu oma lapse- ja nooruspõlve elanud Jõelähtme vallas Loo alevikus. Tema esimeses luuleraamatus "Dissonants" (2023), saadavad luuleridu erinevad enamjaolt loodushelid.

Loodushelid on peamiselt Veljo Runneli poolt salvestatud. Ehkki praegu elab luulekogu autor Karin Tallinnas, on raamatusse koondunud looming kirjutatud suures osas Lool ning kujundid teoses on paljuski inspireeritud Pirita jõe äärsest loodusest ning tihti jõe ääres ka kirja pandud. Müstiliste illustratsioonide autoriks on Hanna Kamille Kiviloo, kes muideks samuti Pirita jõe ääres elas, küll Pirital ning kellega tihti ühiselt jõe ääres aega veedeti.

Luulekogumik sisaldab muljetavaldavat ajaperioodi noore inimese elust
Kokku kogutud luuleridadest vanim on kirjutatud 15-aastaselt, uuemad neist on kirja pandud 20ndate aastate teisel poolel – 10 aasta jagu mõtisklusi, tunnetusi. Kogumiku väljaandmise peale sai hakata mõtlema alles siis, kui aeg küpseks sai, et enda seest välja kirjutatu ka teistele avaldada.

Dissonants – eriarvamused, eri vaatenurgad ja kuidas nad omavahel kokku sobituvad… Ridade kirjapanek on Karinile alateadlikult ka meditatiivne tegevus – mõtted tulevad tihti ootamatult, see pole loogiline või teadlik tegevus. Nii nagu luuletusi lugedes tunnetab igaüks erinevalt, mis neile nt lume, jõe või lõkkega seondub. Kogumikust enda lemmikut valida on autoril raske – oleks justkui antud ülesandeks valida lemmik laps! Veidi järele mõeldes tuleb aga välja, et läbi aegade on südamelähedane olnud ilmselt filosoofiliselt arutlev „Vabadus".

Tekst, pilt ja heli koostöös loovad tervikliku elamuse
Luuleraamat, mida saadavad lisaks illustratsioonidele audiohelid eesmärgiks on pakkuda erinevates vormides elamust lugemisel. Looduses kirjutades tuligi inspiratsioon kanda need helid ja seonduvad emotsioonid võimalikult autentselt edasi. „Dissonants" toob lugejani vastandlikke tundeid ja mõtteid, paradokse ning keerulisi olukordi, suunates fookuse ühenduse ja ühisosa leidmisele nende eri tajude vahel.

Artikkel ilmus märtsikuu vallalehes.

Karin Kivipõld esinemas Reval Slämmil (2022).