Kuidas kujuneb kaugkütte hind?

Kaugkütte tegelik hind oli soojaarvetel väiksem kui piirhind, ja loodetavasti näeme sama ka edaspidi.

Detsembri alguses käis Adven Eesti kliendivaldkonna juht Kadri Koppel ülevaadet andmas, kuidas käib Loo piirkonnas kaugkütteteenuse pakkumine, kuidas kujuneb hind ja millised muutused on toonud energiakriis. Igati vajalik kohtumine toimus kohaliku seenioride klubi Pihlakobar algatusel −  vahendame peamisi käsitletud küsimusi ja vastuseid siinkohal ka teistele vallaelanikele.

Milliste kütustega osutatakse kaugkütteteenust Loo võrgus?

2000ndate aastate algusest on Loo piirkonnas hallanud katlamaju ja kaugküttevõrke Adven Eesti eelkäija Fortum ja seejärel Adven. Kaasajastasime Loo kaugkütet mõned aastad tagasi, mil ehitasime uue hakkepuidukatlamaja ja uuendasime soojatorustikke. Juba toona nägime, et gaasiküte ei saa olla jätkusuutlik, kuna Eestis puudub igasugune võimalus mõjutada gaasi hinda. Tänu sellele sai ehitatud ka hakkepuidul põhinev katlamaja, mis pakkus kütet hea hinnaga – kuni tuli eelmisel aastal energiakriis.

Kogu aasta lõikes katab u 80% vajaminevast küttest hakkepuit ja ülejäänud 20% – tipukoormused – on katnud gaas. Nüüdse energiakriisi valguses rajasime võimalikult kiiresti põlevkiviõli katlamaja, et ajutise meetmena tarnekindluse ja hinna juhtimiseks katta tipukoormused põlevkiviõlist.

Millised on kütuste hinnad ja kuidas need on muutunud?

Hüpped isegi kohalikku päritolu kütuse hinnas on suured. Hakkepuidu hind on praegu ligikaudu 50 eurot/MWh, mis on üle kahe korra rohkem kui eelmisel sügisel.

Gaasi hind eelmisel suvel (ilma aktsiisi, võrgutasu jt lisandusteta) oli 25 eurot/MWh, vahepeal on see küündinud äärmuslikesse kõrgustesse ja praeguseks tagasi tulnud 140 eurot/MWh juurde. Indikatsiooniks, et selle aasta augustis käis megavatt-tunni hind ka 350 euro juures ära. Põlevkiviõli hind on praegu ligikaudu 65 eurot/MWh – seega gaasist oluliselt soodsam.

Piirhinnad tarbijatele on suuremad kui märgitud hinnad – kui suure osa moodustab kütuse hind lõpphinnast?

Adveni võrkudes keskmisena on praegu kütusekulu 2/3 teenuse lõpphinnast. Lõpphind kujuneb eri kütuste koosmõjul (sh tipukoormuse kütus) ja kui saame kütusekulu vähendada, esitame ka arve väiksema hinnaga kui piirhind.

Kas hakkepuidukatlamaja on ehitatud liiga väikese võimsusega, et tipu ajal on lisaks teist kütust vaja? Tarbimiskohti tuleb tulevikus ju juurde.

Kui katlamaja ehitada väga võimas, tuleb ka investeeringu maksumus kõrge ning see kajastub lõpuks ikkagi teenuse hinnas. Peame leidma optimaalse tasakaalu, et katlamajasse tehtav investeering kataks ära baasvajaduse.

Kuna oleme nüüd hakkepuidule juba üle läinud, saame edaspidi katlamajale vajaduse korral ka lisavõimsust juurde luua. Tuleb ka arvestada, et maju renoveeritakse – ja isegi kui tarbimiskohti lisandub, tasakaalustab selle renoveerimisega kaasnev efektiivsus, mis omakorda tarbimist vähendab.

Kokkuvõttes aga arvestame optimaalset lahendust – millal milline investeering on mõistlik teha, et samal ajal ka hinda ohjata. Praegu on Lool tipukütuse kasutamine väga mõistlik. Lisakütust on vaja siis, kui temperatuur jääb nulli lähedale või sealt allapoole.

Kui tarbimiskohti tuleb juurde, kas siis muutub hind tarbimiskoha kohta soodsamaks?

Selline see loogika tõepoolest on. Mida tihedamalt on tarbimiskohad võrgus koos, seda efektiivsem on võrk ja mida rohkem tarbijaid, seda suurema hulga peale jagunevad ka investeeringud ja muud kulud. Loo kaugküttevõrk on hea kompaktsusega. Siin on üle 70 tarbimiskoha. Eraisikud on 45, asutusi-ärihooneid seitse ning korteriühistuid 20, mis omakorda varustavad rohkemat arvu majapidamisi. Tarbimisest moodustavad korteriühistud üle 60%.

Mis muudatusi toob põlevkiviõli kasutuselevõtt?

Kasutame põlevkiviõli ainult tipukoormuste katmiseks – ja just sel eesmärgil, et tagada varustuskindlus ja gaasiga võrreldes mõistlikum hind. Põlevkiviõli kasutamine on selgelt ajutine, kriisimeede, sest sellega kaasneb ka kõrvalmõjusid.

Kohtumisel tuli juttu ka lõhnahäiringutest – elanikud märkisid, et suurt mõju tunda ei ole ja see sõltub tuule suunast.

Kui ilm on soe ja tipukoormuse kütust pole vaja või saate kütust soodsama hinnaga, kas muudate siis ka lõpphinda?

Jah, siis tuleb arvele vähesem hind, kui seda on piirhind. Seda oli näha juba viimasel arveldusperioodil – piirhind küll tõusis 10. novembrist, kuid tegelik müügihind oli väiksem, kuna saime kütuse soodsamalt.

Kui inimesed ei jõua maksta, kas võtate siis kütte välja?

Talvisel perioodil me seda kindlasti tegema ei hakka. Mõistame, et praegusel ajal on paljudel energiaarveid tasuda väga keeruline. Teeme omaltpoolt kõik võimaliku kütuste optimeerimisel ja riik aitab energiatoetustega. Loodame, et ühiste pingutustega on võimalik see kütteperiood vastu pidada. Kui aga tekivad suuremad probleemid, soovitame kindlasti selle asemel, et nö ära kaduda, ühendust võtta ja nõu pidada – saame otsida kompromisse, kuidas maksetega hakkama saada.

 

Adven Eesti

 

Videosalvestus kohtumisest on järelekuulatav- ja vaadatav SIIT.