Linnamäe paisjärv on hävitamise ohus

Linnamäe paisjärv on hävitamise ohus

 Margus Teemant

Koduomanik ja Koila külaseltsi juhatuse liige, 

Jägala jõel asuva Linnamäe paisjärve ümber elavad koduomanikud on mures oma elukeskkonna säilimise pärast, sest on oht, et Linnamäe hüdroelektrijaamas lõpetatakse elektri tootmine ja seejärel Linnamäe paisjärv likvideeritakse.

Kui vee erikasutusluba ei pikendata, seiskub hüdroelektri tootmine Jägala hüdroelektrijaamas (HEJ), mis kasutab Linnamäe paisjärve vett. Vee erikasutusloa pikendamine on seotud osaliselt lõheliste (kalade) EU kaitseprogrammi sätetega, mis eeldab kudealade lisandumist Läänemere piirkonnas.

 Lihtsustatult tähendab see Linnamäe paisjärve likvideerimist ja Jägala jõelõigu avamist umbes ühe kilomeetri võrra (rohkem ei saa, sest ülesvoolu on kohe teine tõke - looduslik Jägala juga).

 Kohalikele elanikele on Linnamäe paisjärv osa nende elukeskkonnast ja olemasoleva fauna ja flooraga väärtus omaette. Sellisena on see püsinud juba kolme põlvkonna vältel. Paisjärv on oluline ka paljudele teistele eestimaalastele, kellele Jõelähtme piirkonna vaatamisväärsused on tuttavad väljasõidu eesmärgil. Kevadised kooliekskursioonid ja muud turismigrupid külastavad aktiivselt Linnamäge  ja muinas-asula  paika. Toimiv  suurim  HEJ  on  õpetlik ja  uhke tõmbekeskus.

 Koila külaselts ühendab inimesi, kelle kodu on rajatud Linnamäe paisjärve ja Jägala jõe kaldale, seisab nende huvide eest, kaitseb elukeskkonda ja on partneriks Jõelähtme kohalikule omavalitsusele ning muudele järve olemasolust huvitatud pooltele.

 Külaseltsi juhatus on võtnud südameasjaks jälgida ja osaleda Linnamäe paisjärvega seotud protsessides.

 Me ei soovi alluda roheterrori kitsastele soovidele, mis on objektiivselt ajendatud kõlavatest europrogrammidest ja muuhulgas nö. lühiajalistest projektirahastustest asjaosalistele.

 Miks peaks muutma, lõhkuma ja lammutama hästi toimivat elukeskkonda ja muidu korras olukorda?

Miks roheenergia ei vääri hoidmist ja arendamist?

Miks selle tootmise kulusid riik kaudselt kulukamaks soovib teha?

Mis saab ümbruskonnast siis, kui projektirahastus lõppes, keskkond sai ära muudetud ja kultuurimälestised võssa kasvavad?

Kes võtab vastutuse tagajärgedest, kui kala-projekt nö ebaõnnestus ja elektrijaam seisab? Miks keskkonna- ministeerium ei tunnista oma 2004 aastal tehtud viga, saates vastukäivad andmed EU lõhejõgede nimistusse määramiseks ja nüüd mitte ei teata EU ametile selle Jägala jõelõigu väljanimetamiseks lõheliste arvatava kudemisala nimekirjast?

Koila külaseltsi juhatus on astunud sammud:

 Palunud kultuuriministrit kiirendada Linnamäe HEJ ehitismälestiseks tunnistamist (allkirjastada käskkiri).

 Küsinud keskkonnaministrilt, miks ei ole läbi viidud seadusest tulenevat huvide kaalumist.

On  välja  saatnud  mureliku  infokirja  kõigile  neile 345-le isikule kes  toetasid  2002  aastal  Linnamäe  HEJ taastamist läbi rohe-energia ostmise ja suhelnud KOV vastavate komisjonide ja juhtkonnaga.

Õiguskantsleri seisukoht ja mõned olulisemad teemaga seotud faktid:

Riigikogu muutis hiljuti veeseaduse sätet, mis õiguskantsleri hinnangul oli Põhiseadusvastane ja ei lubanud arvestada muid huve kui ainult keskkonnahuvi. Muudatus jõustus 1.juulil 2016.

Veeseadus nõuab nüüd keskkonnahuvi kõrval ka teiste huvidega arvestamist ning külaseltsi arvates on neid lausa mitu.

Kahjuks ei näe olevat keskkonnaametnikel tahet läbi viia muutunud seadusest tulenev kaalumismenetlus antud objekti (paisjärv) suhtes.

 

Linnamäe hüdroelektrijaamal on kultuuriväärtus, olles ajalooliselt pälvinud kauneima tehnorajatise tiitli ning Muinsuskaitseamet on   otsustanud selle (HEJ) ehitismälestiseks, mis omakorda eelistab sihtotstarbelist funktsiooni.

Linnamäe  paisjärv  ja  Linnamäe  hüdroelektrijaama  kompleks  paiknevad  Rebala muinsuskaitsealal ning piirnevad arheoloogiamälestistega linnusega „Jägala linnamägi"  ning muinasasulakohaga ja paisjärve likvideerimine kahjustab Muinsuskaitse hinnangul mälestiste looduslikult esitletavat keskkonda.

Uuringufirma Maves´ilt tellitud uuringus on kokkuvõttes selge soovitus, et tuleks loobuda Jägala jõe sellist taastamisest lõhejõena, sest seal on kaladele lisanduva liikumisvõimaluse tekitamine kolmkümmend korda kallim kui teistes põhjaranniku jõgedes (Loobu, Valgejõgi).

Linnamäe paisjärve vee erikasutusluba Eesti Energiale lõpeb 31.12.2016.

Külaseltsi juhatus on seisukohal, et:

 Linnamäe  paisjärv  tuleb  alles  jätta.  Tammist  ülesvoolu  jõelõik  kuni  Eestimaa  laiema  joani (Jägala  juga)  on  umbes  kilomeeter  ja  see  ei  kannata  majanduslikust  aspektist  lähtuvalt lõhejõena taastamist üldse.

 Pigem jääb meile mulje, et ühte erakonda kuuluvad keskkonnaminister ja rahandusminister on kokku leppinud, et üks survestab Keskkonnaametit mitte pikendama luba ja teine survestab Eesti Energiat  olema  passiivne  taotlemisel,  et  venitada  1.jaanuarini  ja  seisata  jaam  loa puudusel. Tasuda kompensatsioonid EE-le ja unustada tehtud investeeringud. Kes vastutab?

 Oma kodu kaitsmine muudab inimesed emotsionaalseks - kas tõesti tuleb tunnistada, et see mis punaterroril Teise maailmasõja 1941-l aastal ebaõnnestus (HEJ õhkimise katse), saab praegu, vabas ja iseseisvas Eestis ellu viidud meie oma inimeste kätega?

 Vaatepilt, mis mahajäetud elektrijaamast tulevikus avaneb on hästi kajastatud Tarkovski filmis "Stalker". Me ei taha seda.

-----------------------------------------------