Võidutamme istutamine ja Harju XXVIII Maakaitsepäev 🌳

🌳 Tänavune Võidutamme istutamine toimub 22. juunil kell 16, Vabaduse hiis, Loo alevik, Jõelähtme vald.

🔥 Harju XXVIII Maakaitsepäev toimub sel aastal 23. juunil Kosel, kus Eesti Vabariigi Presidendi poolt süüdatud Võidutuli vastu võetakse ja kohalike omavalitsuste juhtidele üle antakse.

🔥 Võidutule üleandmine külavanematele ning kõikidele soovijatele toimub 23. juunil kell 16.30 Jõelähtme vabadussamba juures.

Maakaitsepäeva ja Vabaduse Hiie saamislugu

1995 sügisel käisid Soome Vabariigi Uusimaa Reservilaisliito (Uusimaa Reservistide Liidu) kutsel tollane Harju Maleva pealik Ülo Ostumma ja staabiülem Ülo Kurgpõld Uusimaa maakaitsepäeval mis toimus sellel aastal Lohjal.

Harjumaal teevad tsiviilstruktuurid, operatiivteenistused ja kaitsejõud mitmekülgset ning laiapõhjalist koostööd, et tagada nii Harjumaa kui ka Eesti pealinna elanike turvalisus. Selleks, et ülalmainitud koostööd korraldada, oli juba Harju maavalitsuses olemas ametikoht, mida teistes maakondades ei olnud – maavanema nõunik sisejulgeoleku alastes küsimustes. Harju maavanema sisejulgeoleku nõunikuks oli hr Nikolai Vojeikin. Peale Maavalitsuste likvideerimist ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu loomist on siseturvalisuse nõuniku roll jätkuvalt oluline.

Harju Maavalitsuse juurde oli moodustatud korrakaitsekomisjon mille liikmeteks olid jõustruktuuride (kaitseliit, politsei, piirivalve, päästeteenistus) esindajad, kes ühiselt tegelesid maakonna turvalisuse probleemidega. Koos käidi 2x kuus. Ühe, järjekordse korrakaitsekoosoleku lõppedes, andis malevapealik Ü. Ostumaa tutvumiseks Lohjal toimunud maakaisepäeva kava hr. Vojeikinile, kes lasi selle tõlkida eesti keelde.

Tekkis arusaam vajadusest väärtustada noortes isamaalist kodanikukasvatust, populariseerida maakonnas militaar ja eriteenistusliku hariduse ning elukutse omandamist.

Teemat arutati ka tolleaegse Harju maavanema hr Mait Kornetiga. Otsus oli ühene – maakaitsepäev hakkab toimuma ka Harjumaal.

Esimene maakaitsepäev toimus 1996. aasta Võidupühal Rae vallas Jüris. Üritus oli eelkõige isamaaline, tol ajal oli Vabadussõja meenutamine kõigile väga hingelähedane. Ürituse lipukirjaks sai – „Mees, sa pead kodu kaitsma!" Kõikidel maakaitsepäevadel algab üritus alati piduliku tseremooniaga, pärgade asetamisega Vabadussõja mälestusmärgile, ning tänu sellele traditsioonile on võetud oma hoole alla ka kõik Harjumaal asuvad Vabadussõjaga seotud mälestusmärgid ning 23. juunil toimub pidulik tseremoonia nende kõigi juures.

Maakaitsepäev seostub ka kodanikukasvatusega noorte seas, õhutades patriotismitunnet ning olles demonstratsioon Eesti riigi võimekusest tagada sise- ja välisjulgeolek.

Maakaitsepäeva kui maakondliku suurürituse eripära seisneb selles, et igal aastal toimub see erinevas kohas ja lisaks pärgade panekule toimub vaatamisväärne ja muljet avaldav militaar ja operatiivstruktuuride ja tehnika paraad, Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe ja kohaliku omavalitsuse juhi päevakeskne kõne, pidulik kontsert Politseiorkestri või Tallinna Tuletõrjeühingu Puhkpilliorkestri saatel. Juba aegsasti ettevalmistatud demonstratsioonesinemiste tegevusplatsile, kus on militaar ja eristruktuuride tegevust iseloomustavad  näitusepaviljonid ja messiboksid ja tehnika või varustuse näitus.

Tegevusplatsil ehk korraldajate keeles nn actionväljakul toimuvad mitmesugused üritused, telkides on struktuuriüksuste esitlused, päeva keskseteks üritusteks on aga militaar ja operatiivteenistuste demonstratsioonesinemised, spordimängud ja kultuuriprogramm.

Spordivõistlustest oli varasematel aastatel üks oodatumaid aastajooks, mille distantsi pikkus vastab aastaarvule ja sellel osalesid ametkondade võistkonnad. See tegevus on asendumas kogupere orienteerumismänguga.

Ürituse võimsaimaks vaatepildiks kujunes Piirivalve Lennusalga ja Ämari Lennubaasi helikopterite meeskondade osalemine demonstratsioonesinemistel ning langevarjurite kujund –ja täpsushüpped.

Suurt elamust osalejatele ja pealtvaatajatele pakkusid Kaitseliidu Harju Maleva, ROKi, Scoutspataljoni, Vahipataljoni ja Sidepataljoni asjakohased demoesinemised. Harjumaalaste poolehoiu on oma osalemisega saavutanud ka Põhja politseiprefektuur, Põhja-Eesti Päästekeskus, Piirivalvekool, Tallinna Vangla jpt. Alates X maakaitsepäevast osaleb üritusel ka Ajalooklubi Frontline. Ajalooliste mundrite ja relvade eksponeerimine ning demonstratsioonlahingu „Viimane sõjasuvi" esitamine on oma ajaloolise autentsusega eriti muljetavaldav.

Maakaitsepäeva kõnejuhina toetas ürituse kordaminekut vabatahtlik päästja ja kaitseliitlane Madis Milling. Tema on pälvinud teenete eest turvalisuse arendamisesse Kotkaristi V klassi teenetemärk, Päästeliidu Suure Kuldristi ja Siseministeeriumi Kuldteenetemärgi(kõik postuumselt).

Maakaitsepäeva programmi kuulub ka Eesti Vabariigi Presidendi poolt süüdatud Võidutule pidulik ja teatraliseeritud vastuvõtmine. Võidutuli jagatakse Harjumaa vallajuhtidele ja linnapeadele, kes viivad selle koos kaitseliitlastega kohalike jaanitulede süütamiseks.

On hea meel tõdeda, et Harju maakaitsepäeva mastaapsus ning selle kodanikukasvatuslik ja isamaalisuse dimensioon äratas 1999 aastal tollase Eesti Vabariigi Presidendi Lennart Meri tähelepanu. Maavanemate vastuvõtul tolleaegselt Harju Maavanemalt hr Mait Kornetilt saadud selgituste põhjal soovitas ka teistes maakondades seda algatust järgida. Alates 2001. aastast on Harjumaalt alguse saanud traditsioon muutunud üleriigiliseks.

Senised Harjumaa maakaitsepäevad:

I           1996    Rae vald

II         1997    Saue linn

III        1998    Viimsi vald

IV        1999    Keila linn                   

V         2000    Anija vald

VI        2001    Vasalemma vald

VII      2002    Saku vald

VII      2003    Maardu linn,

IX        2004    Kernu vald

X         2005    Jõelähtme vald

XI        2006    Kuusalu vald

XII      2007    Keila vald

XIII     2008    Tallinn

XIV     2009    Loksa linn

XV      2010    Kose vald

XVI     2011    Paldiski linn

XVII    2012    Raasiku vald

XVIII  2013    Saue vald

XIX     2014    Nissi vald

XX      2015    Harku vald

XXI     2016    Padise vald

XXII    2017    Kiili vald

XXIII  2018    Tallinna linn

XXIV  2019    Anija vald

XXV   2020    jäi ära

XXVI  2021    Rae vald

XXVII 2022    Viimsi vald

XXVIII 2023    Kose vald

Ühel X Harju maakaitsepäeva korraldustoimkonna koosolekutest käis hr. Vojeikin välja mõtte jäädvustada  maakaitsepäeva traditsioon mõne tammepuuga. Asja arutati ka tollaste Jõelähtme valla juhtidega ja nii saigi  alguse Jõelähtme vallas, Loo alevikus, vana kivikalme kõrvale rajatud „Vabaduse Hiis" , kuhu toimunud maakaitsepäevade omavalitsuste esindajad, Harju maavalitsus ja väliskülalised istutasid 12 tammepuud. Igal aastal lisandub korraldaja omavalitsuse, KL Harju Maleva juhatuse liikmete ja väliskülaliste poolt istutatud uus tamm.

XV maakaitsepäeva raames paigaldatakse Vabaduse Hiide Soome Vabariigi Uusimaa Reservistide Liidu poolt  kingitud punasest Mäntsäla graniidist mälestuskivi. Kivile kinnitatakse toimunud maakaitsepäevade korraldajate nimede ja aastaarvudega sepistatud tahvlikesed. Igal aastal lisatakse koos korraldaja  omavalitsuse tammepuuga hiide ka kivile järjekordne sepistatud tahvel.

Meie riik püsib kaljukindlalt kui traditsioonid on hoitud ja inimesed hoiavad kokku. Iga-aastane Maakaitsepäeva tähistamine kõigis maakondades on hea võimalus mälestada meie riigile vabaduse toojaid ja hoidjaid! Ma kõik saame teha midagi sellist mis igapäevaelu turvaline püsiks ja meie riik oleks hästi hoitud!

Kaido Taberland

Harju Omavalitsuste Liit

siseturvalisuse nõunik, vallavalitsusliige Harku vallas, Rannamõisa küla elanik