Alanud aasta toob sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda mitmeid olulisi uuendusi, mille ühine nimetaja on luua tervet ja hoolivat, tugevat Eestit. Toome siinkohal välja tähtsamad neist:

Abivahendid – 1. septembrist saab riigipoolse soodustusega abivahendeid soetada ilma eelneva puude raskusastme või vähenenud töövõime hindamiseta. Lapsed saavad abivahendeid 90% soodustusega ja tööealised vastavalt abivahendite määruse loetelule. 2025. aasta algusest tõstetakse ka osa abivahendite riigiosalust, sh näiteks liikumisabivahendid, osaliselt inkontinentsustooted (sidemed, mähkmed) ja jalatsid.

Lastega töötavate spetsialistide hoolsuskohustus – 1. jaanuarist jõustuvad lastekaitseseaduse muudatused, kus lastega töötavatel spetsialistidel on oma ametiülesannetest tulenevalt kõrgendatud hoolsuskohustus abivajavat last märgata ja lastekaitset teavitada. Abivajavast lapsest teavitamise kohustus on igal inimesel, kes hädas olevat last märkab. Abivajavast lapsest on kõige lihtsam teavitada üleriiklikul lasteabi telefonil 116111.

Pensionitõus – 2025. aastal prognoositakse pensionide kasvuks ligikaudu 5,3%. 1. aprilli pensionide indekseerimine peaks tõstma prognooside kohaselt keskmise vanaduspensioni 813 euroni ja rahvapensioni 391 euroni. 2025. aastal jääb pensionide tulumaksuvaba piir püsima 776 eurole kuus.

Pensionide (ja puudetoetuste) maksmine – kui 5. kuupäev langeb nädalavahetusele, kantakse 2025. aastal pensionid ja puudega inimese sotsiaaltoetus üle esmaspäeval või teisipäeval, mitte enam eelneval reedel. Lisainfo SKA kodulehelt: Kuidas muutub pensionide maksmise kord 2025. aastal? | Sotsiaalkindlustusamet

Perearstiabi Ukraina sõjapõgenikele – 1. jaanuarist osutatakse Ukraina sõjapõgenikele perearstiabi samadel alustel Eesti elanikega. Kõik Eestisse elama jäänud sõjapõgenikud, kes veel ei kuulu perearsti nimistusse, peavad üldarstiabi saamiseks endale perearsti leidma. . Lisainfo Tervisekassa kodulehel: Ukraina sõjapõgenikud hakkavad perearstiabi saama võrdsetel alustel Eesti elanikega  | Tervisekassa

Puudetoetused – alates 1. juunist tõusevad raske ja sügava puudega laste ning raske ja sügava puudega tööealiste toetuseid. Samuti makstakse samadele sihtgruppidele 2025. aasta I kvartalis välja ühekordne mootorsõidukimaksu mõju leevendamise toetus.

Päeva- ja nädalahoid intellektipuudega inimestele – 1. jaanuarist on mõõduka, raske või sügava intellektipuudega inimestel, kes vajavad suurt hooldust, kuid saavad osa ajast elada lähedastega koos, võimalik kuni 23 päeva kuus kasutada päeva- ja nädalahoiuteenust.

Retsepti- visiidi- ja voodipäevatasud – 1. jaanuarist tõuseb ravikindlustatud isiku retsepti omaosalus ehk retseptitasu 2,5 eurolt 3,5 eurole.

Ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu – suureneb 1. aprillist 5-lt eurolt 20 euroni ja haigla voodipäevatasu suureneb 2,5-lt eurolt 5-le eurole. Visiiditasu ei tõuse ja on ka edaspidi 5 eurot toimetulekutoetuse saajatel, vähenenud töövõimega inimestel, alla 19-aastastel lastel, lapseootel naistel ja alla aastaste laste emadel, üle 63-aastastel, töövõimetus- või vanaduspensioni saajatel ning töötutel. Korduvvastuvõttude puhul tohib 1. aprillist visiiditasu küsida kord aastas.

Tervisteenuste maksusoodustus – tööandjad saavad 2025. aastast soovi korral tasuda maksusoodustusega töötajate hambaravi, füsioteraapia või toitumisnõustaja eest. Varem piirnes maksuerand vaid sportimise ja eraravikindlustuse paketiga. 

Täiendav ravimi- ja meditsiiniseadme hüvitis – 1. jaanuarist laieneb täiendava hüvitise maksmise süsteem, millele lisatakse ka meditsiiniseadmete kulud. Hüvitist saavad ravikindlustatud inimesed, kes on kalendriaasta jooksul tasunud Tervisekassa hüvitatavate ravimite ja meditsiiniseadmete soodusretseptide eest vähemalt 100 eurot vältimatut omaosalust. Lisainfo: Uuel aastal hakkab kehtima täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis | Tervisekassa

Uued raviteenused ja meditsiiniseadmed – alates 2025. aastast laienevad sõeluuringute sihtrühmad: rinnavähi sõeluuringusse kaasatakse 72-aastased naised, jämesoolevähi sõeluuringusse 58-aastased ning alustatakse geneetilise riski põhist rinnavähi sõeluuringut 40-aastastele. Lisaks lisandub 1. jaanuarist 81 uut Tervisekassa poolt rahastatavat meditsiiniseadet. Lisainfo: Tervisekassa hakkab rahastama uusi raviteenuseid | Tervisekassa ja Tervisekassa hakkab hüvitama uusi meditsiiniseadmeid | Tervisekassa

Uus rahvatervishoiu seadus – 1. septembrist hakkab kehtima uus rahvatervishoiu seadus, millega on näiteks solaariumi- ja tätoveerimisteenused lubatud vaid täisealistele. Esmakordselt on seaduses alus sekkuda libameditsiini levitamisesse, et kaitsta inimesi otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste eest. Seadus annab terviseametile õiguse alustada järelevalvet ja määrata trahv, kui tehakse üleskutseid kasutada näiteks konnamürki või MMS-i tervise hoidmise, kaitsmise või parandamise nimel.

Vaimse tervise abi – KOVidel on 2025. aastast püsirahastus kodulähedaste vaimse tervise teenuste pakkumiseks.

Õendusabi – 1. jaanuarist väheneb statsionaarse õendusabi omaosalus 15 protsendilt kümnele. Õendusabis on inimeste jaoks kõige suurem omaosalus – keskmiselt viibib inimene õendusabis 36-päeva, mille  eest peab praegu maksma oma taskust üle 800 euro. Muudatuse tulemusena väheneb hind inimeste jaoks keskmiselt 240 eurot.

Üksi elava pensionäri toetus – 2025. aastast ei maksa riik üksi elava pensionäri toetust ööpäevaringse hooldusteenuse saajatele.