Elanikkonnakaitse
Elanikkonnakaitse eesmärk on kaitsta inimesi hädaolukordade ning riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude korral.
Elanikkonnakaitse aluseks on elanikkonna suutlikkus ennast ise vähemalt 7 päeva jooksul kaitsta ja vajaduse korral üksteist kuni abi saabumiseni aidata. Elanikkonnakaitse on ühiskonna eri osaliste – inimeste, kogukondade, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtjate ja valitsusasutuste – ühine jõupingutus.
"Ole valmis!" Päästeameti juhised kuidas võimalikeks kriisiolukordadeks pere ja kogukonnaga valmistuda leiad SIIT lingilt.
Naiskodukaitse loodud on äpp käitumisjuhistega erinevates ohuolukordades „Ole valmis!". Selle saab alla laadida nii Google Play kui ka Apple e-poest ning kui rakendus on alla laetud, saab seda kasutada ka siis kui internetiühendus puudub.
Võimalike kriisiolukordadeks valmisoleku, oskuste ja elanike teadlikkuse tõstmise ning elanike kaitsel erinevate asutuste koostöö tagamise eesmärgil on Jõelähtme Vallavolikogu moodustanud volikogu juurde elanikkonnakaitse komisjoni.
Jõelähtme Vallavolikogu elanikkonnakaitse komisjoni koosseis:
Esimees: Tõnis Tuuder (volikogu liige)
Aseesimees: Andrus Sepp (volikogu liige)
Liikmed:
- Pentti Pilnik (volikogu liige)
- Rait Killandi
- Riina Vahisalu
- Sandra Varik (noortevolikogu liige)
Hädaolukord ja kriisireguleerimine
Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist.
Kriisireguleerimise eesmärk on tagada inimeste ja vara suurem turvalisus, riigi suurem julgeolek ning suurem õnnetustele ja sündmustele reageerimise võimekus. Iga asutus ja isik vastutab oma valdkonna kriisireguleerimisülesannete täitmise eest.
Kriisireguleerimise teema ja sellega seotud õigusaktidega on võimalik tutvuda siseministeeriumi kodulehel.
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste kriisireguleerimisülesannete täitmist.
Regionaalne kriisikomisjon koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste piirkondlike struktuuriüksuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste kriisireguleerimisülesannete täitmist regioonis.
Omavalitsusüksuse kriisikomisjon koordineerib kriisireguleerimist kohaliku omavalitsuse üksuses. Jõelähtme vallas koordineerib kriisireguleerimist Jõelähtme valla kriisikomisjon.
Jõelähtme valla kriisikomisjoni ülesanneteks on:
- koordineerib vallas kriisireguleerimist;
- teavitab avalikkust hädaolukorrast Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras;
- abistab vajaduse korral Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorra väljakuulutamisel määratud eriolukorra juhti hädaolukorra lahendamise koordineerimisel, teabevahetuse korraldamisel ja täidab eriolukorra juhi antud ülesandeid;
- abistab vajaduse korral hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamisel;
- kooskõlastab kohaliku omavalitsuse õppuste kavandid;
- kinnitab kooskõlastatult õppuse korraldajaks kavandatud asutusega kohaliku omavalitsuse hädaolukorra lahendamise õppuse aja, õppuse korraldaja ja hädaolukorrad, mille lahendamise protseduure ja võimekusi kontrollitakse;
- teeb regionaalsele kriisikomisjonile ja pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise, elanikkonna turvalisuse tagamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta vallas;
- peab arvestust valla haldusterritooriumil olevate ja hädaolukorras kasutatavate ressursside kohta, välja arvatud riigiasutuste ressursid;
- annab hinnanguid ja teeb ettepanekuid valla õigusaktide eelnõudele, mis käsitlevad kriisireguleerimise valdkonda;
- tulenevalt hädaolukorra riskianalüüsist korraldab valla territooriumil ennetusmeetmete rakendamist ja riskikommunikatsiooni teostamist;
- teeb Jõelähtme Vallavalitsusele ettepanekuid uuringute läbiviimiseks ja eksperthinnangute tellimiseks;
- teeb kriisireguleerimise alast koostööd pädevate riigiasutuste ja teiste omavalitsuste kriisikomisjonidega;
- koostab ja kinnitab igal aastal komisjoni järgmise aasta tööplaani ja esitab selle regionaalsele kriisikomisjonile;
- koostab ja kinnitab komisjoni iga-aastase tegevuse kokkuvõtte ja esitab selle regionaalsele kriisikomisjonile;
- täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
Jõelähtme valla kriiskomisjoni koosseis:
Esimees Andrus Umboja (vallavanem)
Liikmed:
- Art Kuum (abivallavanem)
- Priit Põldma (abivallavanem)
- Leho Kure (vallasekretär)
- Tõnis Tuuder (vallavolikogu elanikkonnakaitse komisjoni esimees)
- Teet Sibrits (vallavalitsuse keskkonna- ja kommunaalosakonna juhataja)
- Carmen Viherpuu (vallavalitsuse haridus-, kultuuri-ja sotsiaalosakonna juhataja)
- Kalev Algo (IT-juht)
- Laura Ruul (kommunikatsioonispetsialist)
- Ivo Roosimägi (Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik)
- Sergei Savin (Päästeameti Põhja päästekeskuse Muuga päästekomando pealik)
- Avo Aljas (Kaitseliidu Rävala malevkonna pealik)
- Ain Mutli (vee-ettevõtja OÜ Loo Vesi juhatuse liige)
- Kalev Salvet (elektriettevõtja Loo Elekter AS juhatuse liige)
- Raivo Melsas (soojusettevõtja Adven Eesti AS juhatuse liige)
- Rait Killandi (MTÜ Kaberneeme Klubi juhatuse liige)
- Meelis Oja (MTÜ Kostivere Tuletõrje Selts juhatuse liige)
- Martin Mäemets (MTÜ Neeme Päästeselts juhatuse liige)
| Vabatahtlikud päästekomandod | |
| Kostivere Tuletõrje Selts | Meelis Oja: telefon: 58 423 004 |
| Neeme Päästeselts | Martin Mäemets: telefon: 58 147 800 |
| Kaberneeme Klubi | Rait Killandi: telefon: 50 66 697 |
| Jõelähtme Elanikkonnakaitse Selts | +372 55 567 012 |
| Päästeteenistus/politsei | 112 |
| Riigiinfo telefon 24/7 (eesti, vene, inglise keeles) Riigiinfo telefon on hädaabinumbri 112 kõrval tegutsev tasuta infonumber, mis pakub ööpäev läbi infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara. | 1247 |
| Piirkonnapolitseinik Kersti Kald; | 61 24 659; 53 339 076 |
| Naiskodukaitse Jõelähtme jaoskond | nkk.joelahtme@naiskodukaitse.ee |
| Ohvriabi kriisitelefon | 116 006 |
Veevõtukohad külades
Jõelähtme valla külades asuvad tuletõrjehüdrandid, -veevõtupaagid ja looduslikud veevõtu kohad
Objektide asukohti näeb Maa-ameti kaardilt.
Info looduslike allikate kohta leiab https://allikad.info/springs. Valdavalt on allikavesi puhas ja tarbitav joogiks ilma eelneva töötluseta.
Harjumaa elanikkonnakaitse inforaamat
Kriisireguleerimise büroo on valmistanud Harjumaa kodanikele ennetava sisuga inforaamatu pealkirjaga „Harju maakonna riskid ja soovitused nendega toimetulekuks".
Hädaolukorrad võivad ohustada inimeste elu ja tervist, kahjustada oluliselt keskkonda, tekitada häireid elutähtsa teenuse toimimises või tekitada suurt varalist kahju. Seega on hädaolukorras oluline elanikkonna valmisolek ja õige käitumine.
Käesolev inforaamat kirjeldab Harju maakonnas enam ettetulevaid riske ja annab soovitusi nendega toimetulekuks. Iga inimese teadlik käitumine aitab ära hoida suurema kahju tervisele, varale ja keskkonnale.
Seotud failid:
Kostivere noortekeskuse ja päästedepoo avatud uste päevast
1. veebruaril kell 16.00-18.00 võttis aset Kostivere noortekeskuse ja vabatahtlike päästjate uue ühise hoone avatud uste päevale. Tutvuda sai nii noorekeskuse kui päästedepooga.
1. veebruaril kell 14.00 avatakse Kostivere alevikus noortekeskuse ja vabatahtlike päästjate uus ühine hoone ehk moodsa nimega kerksuskeskus.
Veebruarikuu esimesel päeval tähistatakse Kostivere alevikus Urke tn 4 kohaliku noortekeskuse ja vabatahtlike päästjate uue hoone valmimist. Päästekeskuse näol on tegemist ühe moodsama ja suurema kerksuskeskusega piirkonnas. Tähtsat päeva tulevad avama nii kohaliku kui ka ümbruskonna omavalitsuste vabatahtlikud päästjad ühise päästeautode rongkäiguga. Sündmust pikisilmi oodanud noored on oodatud magusale suupoolisele ning kutsutud on üllatusesineja.
Tegemist on Kostivere kogukonnale väga olulise hoonega. Vallavanem Andrus Umboja sõnas: „Võib öelda, et tegemist on kerksuskeskusega, mis tähendab, et võimalikus kriisiolukorras saavad kohalikud elanikud kodu lähedalt tänu hoone autonoomsetele süsteemidele vajalikku abi."
Ühises hoones hakkavad taas koos toimetama Kostivere noortekeskus ning Kostivere Tuletõrje Seltsi vabatahtlikud päästjad. Ka varem jagati ühist pinda vanas katlamajas ning kuigi katlamaja oli saanud koduseks ning armsaks mõlemale, loovad uue maja lahendused mugavamaid võimalusi ja paremaid teenuseid elanikele.
Droonifoto autor: Kalev Algo.
Uue päästehoone ja noortekeskuse saamislugu
Kostivere Sovhoosi algusaastatel toimis Kostivere korrusmajades ahiküte, nendel majadel on ka korstnad veel tänaseni alles. Seitsmekümnendate lõpus hakati planeerima keskkütet ja uute ja olemasolevate majade (sh Kostivere mõis) ühendamist kaugküttevõrku. Selle plaani tulemusel lõhuti Kostivere mõisast välja mitmeid ajaloolisi küttekoldeid ja asendati radiaatoritega, kahjuks.
Kostivere katlamaja valmis 1982. aastal ja korrusmajade küte lülitati kaugküttevõrku. Katlamaja töötas esialgu masuudil mistõttu tuli täna avatava hoone alt välja hulganisti reostunud pinnast. Üheksakümnendatel läks kaugküttesüsteem üle maagaasile ja gaasikatlad asusid siis juba moodulites väljaspool katlamaja. Mitmed katlamaja ruumid jäid seetõttu kasutamata.
Noortekeskuse idee sai alguse juba 2006. aastal aleviku noorte enda initsiatiivil ja ka hilisemal kaasalöömisel. Kogu 2006. aasta läks noorte enda kaasabil katlamaja koristamisele ja tühjendamisele vanast risust. Noorte juhendaja endise katlamaja koristamisel oli vallavalitsuse lastekaitse- ja noorsootöö spetsialist Indrek Jegorov. Remondiplaanidele andis rohelise tule vallavanem Andrus Umboja ja samas asuti otsima rahastust noortekeskuse väljaehitamiseks. EAS projektitoetus saadi 2007. aastal ja ümberehitus võis alata!
Kostivere noortekeskus avati 2008. aasta lõpus endises ümberehitatud Kostivere katlamajas olles esimene avatud noortekeskus Jõelähtme vallas. Esimene noorsootöötaja oli Kadri Lepik, hiljem kogus kuulsust Portugali vabatahtlik Joa ja ka tänane alevikuvanem Anneli Raudlam. Juba hiljem, 2012. aastal saadi LEADER toetuse abil esimesel korrusel ka diskosaal välja ehitatud.
Peagi kolis katlamaja tagumisse ossa sisse ka Kostivere Tuletõrje Selts, sest Kostivere Kultuurimõisa kõrval asuvad ruumid jäid väikeseks ja ei mahutanud tuletõrjeautosid.
2021. aasta suvel avanes taotlusvoor tollase Riigihalduse ministri Jaak Aabi, 8. detsembri 2020. a määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord". Toetuse tingimuste kohaselt oli võimalik vana hoone täielik lammutamine ja liginullenergiaga hoone ehitamine. Vallavalitsuse taotlus rahuldati 16.07.2021 Riigi Tugiteenuste Keskuse otsusega.
2023. aasta veebruaris korraldatud riigihanke võitis Enska Ehitus OÜ (projektijuhid Aleksandr Gamonovitš ja Renalt Mäesaar), järelevalvet teeb Tallinna Linnaehituse AS (Tarmo Kari). Projekteerija on Urmas Lõokese Arhitektuuribüroo OÜ. Projekti maksumus on 2 264 000 eurot, millest RTK eraldatud projektitoetus moodustab 720 000 eurot so. umbes 1/3 kogumaksumusest. Päästehoone sisustuse soetamist toetas Siseministeerium 20 000 euroga.
Seotud lood:
„Saagu sellest majast Kostivere aleviku kõige turvalisem ja rõõmsam hoone!"
"20. veebruaril sõlmiti leping uue Kostivere noortekeskuse ja päästehoone ehitamiseks"
Kostivere kerkskuskeskus, autor Enska Ehitus.
Allikas: ERR Kostivere noortekeskus ja vabatahtlikud päästjad kolisid ühe katuse alla
