Keskkonnaamet teeb järelevalvet looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle kõigis valdkondades, olgu tegemist metsa-, maapõue- või kalakaitsega, jäätmekäitluse, pakendi- või välisõhuprobleemidega – kokku ligi paarikümnes valdkonnas. Järelevalve eesmärk on kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud nõuete täitmist.
Keskkonnaametil on õigus rakendada õiguserikkujate suhtes riikliku sunni vahendeid: määrata rahatrahve ning nõuda rikkumisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamist, teha ettekirjutusi keskkonda mõjutava ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks või peatamiseks ning nõuda ja kontrollida kohustuslike keskkonnakaitseliste abinõude rakendamist.
Rikkumisest teatamine
Keskkonna kaitsmisel on oluline rikkumistest ja tekkinud reostustest võimalikult kiiresti teada saada.
Kuna paljud juhtumid leiavad aset väljaspool tööaega ja nädalavahetustel, on üks ööpäevaringselt tegutsev number 1247 ehk riigiinfo telefon, kuhu saab oma teated edastada.
Teated saab edastada ka e-postiga aadressile 1247@1247.ee.
Lisaks tekib inimestel erinevaid keskkonnaga seotud muresid ja küsimusi, näiteks
• kuidas toimida, kui keegi leiab metsast prügihunniku või ohtlikud jäätmed;
• kas leitud ja näiliselt üksi olev linnu- või loomapoeg vajab inimese abi;
• kellele teatada maanteel vigastada saanud või hukkunud loomast;
• kas õhus leviv ebameeldiv lõhn ei viita keskkonnarikkumisele.
Millal ja mida teatada?
Helistage, kui märkate:
• keskkonnareostust või reostusohtu;
• ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud ebaseaduslikku looduskasutust;
• jäätmete ebaseaduslikku ladestamist;
• massiliselt surnud loomi, linde või kalu;
• loomade julma kohtlemist;
• muud keskkonnaalast õigusrikkumist.
Riigiinfo telefoni 1247 operaator registreerib saabunud teate ning edastab selle kokkuleppe kohaselt vastava maakonna inspektoritele, kes teatega edasi tegelevad.
Abitud loomad
Abitust loomast tuleb teada anda riigiinfo telefonile 1247.
Abituks loetakse looma seisund, kui:
• looduses vabalt esinev noorloom on orvustunud ning seejuures on orvuks jäämine tõendatud (st orvustumine ei saa olla pelgalt kellegi arvamus);
• kui mistahes vanuses looduses vabalt esinev loom on nähtavalt vigastusega ning võib vajada seetõttu ravi;
• looduses vabalt esinev loom on sattunud väljapoole oma loomulikku elukeskkonda ning tema loomulikku elukeskkonda pääsemine on välistatud ilma kõrvalise abita.
Juhul, kui näete üksikut looma/lindu, siis pidage meeles reeglit number üks: terve loom ega üksik looma-linnupoeg ei vaja inimeste sekkumist ja ta tuleb rahule jätta.
Abitu olukorrana ei saa enamasti käsitleda seda, kui loom/lind on üksi – seda ka siis, kui tegu on pojaga.
Looma/lindu ei tohi puutuda ega muidu häirida (vahtida, silitada, sülle võtta).
Paljudel pealtnäha hüljatud poegadel on olemas vanemad, kes neid toidavad-kaitsevad.
Lisaks võivad paljud linnupojad (rästad, kuldnokad, kakud) olla sellises eas, et pesast lahkumise aeg on käes - nad ei pruugi veel lennata, vaid varjuvad põõsaste vahele ja rohu sisse ja otsivad lisaks vanematelt saadavale toidupalukesele ka ise toitu ning elavad oma tavalist linnuelu.
Liikluses viga saanud või hukkunud loomast teatamine
Maanteel hukkunud suuruluk (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits) - teavitada riigiinfo telefonile 1247.
Maanteel (riigiteel) hukkunud muu loom - helistage Maanteeinfo tasuta telefonile 1510.
Kohalikul teel ning tänaval (alevikus,külas) hukkunud loom - teatage Jõelähtme Vallavalitsusele (tee omanik).
Välisõhu kvaliteedi mõõtmis- ja modelleerimistulemused reaalajas