28.05.25

Rebala muinsuskaitseala

Ühetasane ja lage maastik, mis avaneb Jõelähtme valda läbiva Tallinn - Narva maanteed mööda sõitjale, ei reeda kergelt oma saladusi. "Vaga vesi, sügav põhi" ütleb eesti vanarahvatarkus selle kohta. Igav loopealne omandab hoopis teise tähenduse, kui mööduja saab teada, et tegemist on Eesti ühe vanima kultuurmaastikuga, mis on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest.

Rikkalik ajaloopärand, mis enam kui 5000. aastase inimasustuse tulemusel on meie ajani säilunud, vajab tänapäeval kaitset. 24. septembril 1987. aastal kinnitati Rebala agraarajaloolise kaitseala põhikiri ja piirid. Ainuüksi arheoloogiamälestisi oli 25 km² suurusel alal vähemalt 300, muutes selle koha kõige suurema arheoloogiamälestiste tihedusega piirkonnaks kogu Eestis. 10. veebruaril 1998. aastal kinnitati Rebala muinsuskaitseala uued piirid, mis vastasid paremini ajaloolise piirkonna kui terviku käsitlemisele. Kaitseala pindala on nüüd 74 ha.

Kaitseala eesmärgiks on säilitada siinset elukeskkonda võimalikult ehedal moel, kaitsta rohkeid kinnismälestisi inimeste teadmatuse või pahatahtlikkuse eest ning teavitada ja informeerida kaitsealal viibijaid. Kaitseala külastaja võib tutvuda siinse ajaloo ja loodusega talle sobival viisil, läbides vahemaid auto või jalgrattaga, miks mitte jalgsigi.

 

Teekonnal pakuvad abi suunavad viidad ja kaart koos ülevaatega kaitseala vaatamisväärsustest. Hea on alustada matka Jõelähtmelt, Rebala kaitseala keskus-muuseumist, kus on väljapanek arheoloogilistest leidudest ja paikkonna ajaloost ning võimalus saada täpsemat informatsiooni kogu kaitseala kohta.

 

Rebala kaitseala hõlmab palju suuremat ala kui vaid Rebala keskus-muuseumi ümbrust. Kaitseala piiridesse jäävad nii muinsuskaitseala kui suured loodusväärtusega alad mõlemal pool Peterburi maanteed. Rebala ala hõlmab hulka Jõelähtme valla külasid kuni mereäärse rannikuni. 

 

Kostivere maastikukaitseala

Kostivere maastikukaitseala asub Jõelähtme vallas Jõelähtme, Loo ja Parasmäe külas ning Kostivere alevikus. Selle pindala on 111,7 ha, millest riigimaale jääb 81,9 ha. Kostivere karstiala võeti esimest korda kaitse alla 1959. aastal ja nimetati 1999. aastal Kostivere maastikukaitsealaks.

 

Kostivere maastikukaitseala on loodud selleks, et kaitsta piirkonna karstivorme, looduslikke ja poollooduslikke ökosüsteeme, maastikku ning haruldasi või ohustatud taimeliike ja elustikku.

 

Lisaks on kaitseala eesmärk tagada kaitse väärtuslikele elupaigatüüpidele, mille hulka kuuluvad karstijärved ja -järvikud, kuivanud niidud lubjarikkal mullal, lood (alvarid), niiskuslembelised kõrgrohustud, aas-rebasesaba ja ürt-unanupuga niidud, nõrglubja-allikad ja plaatlood.

 

Kaitsealal on lubatud viibimine, mistahes kohas rahvaürituste korraldamine kuni 50 osalejaga, jalgrattaga sõitmine radadel, jahipidamine ja kalapüük ning sõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, teadustegevusel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja põllumajandustöödel. Üle 50 osalejaga ürituse korraldamiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. 

 

Kaitsealal ei ole lubatud telkimine ja lõkketegemine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. 

 

Lisainfo:

Kostivere maastikukaitseala kaitse-eeskiri

 
  •  

 

Kolga lahe maastikukaitseala

 

Kolga lahe maastikukaitseala asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas (Kaberneeme, Koipsi, Rammu ja Rohusi külas) ning osaliselt Kuusalu vallas Salmistu külas. Kaitseala hõlmab 15 väikesaart ja laidu ning jaguneb neljaks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks, kogupindalaga 1932,6 hektarit.


Kaitseala on loodud Põhja-Eestile iseloomulike väikesaarte, maastike ja koosluste ning lindude rände- ja pesitsuspaikade kaitseks. Siin leidub näiteks veealuseid liivamadalaid, rannikulõukaid, karisid, rannaniite, püsitaimestuga liivarandu, luidete kooslusi, madalsoid, huumustoitelisi järvi ja vanu loodusmetsi. Ala on oluline ka mitmete haruldaste liikide elupaigana ning kuulub Natura 2000 võrgustikku.


Inimestel on kaitsealal lubatud viibida, korjata loodussaadusi, teha lõket ja telkida selleks ette nähtud kohtades. Erandiks on ajaperiood 15. aprillist 15. juulini, mil viibimine Malusi, Rammu ja Rohusi sihtkaitsevööndites on piiratud. Küll aga võib sellel ajal liikuda merel tähistatud liiklusteedel.


Jalgrattaga sõitmine teedel ja radadel on lubatud vaid Keskkonnaameti nõusolekul. Mootorsõidukeid tohib kasutada ainult järelevalve- ja päästetöödeks, teadustegevuseks, liinirajatise hoolduseks või kaitse-eeskirjas lubatud tegevusteks.


Rahvaüritusi, kus osaleb üle 20 inimese, võib korraldada vaid valitseja eelneval loal; väiksemateks koosviibimisteks pole luba vajalik. Kaitseala haldab Keskkonnaamet.


Lisainfo:

Vabariigi Valitsuse määrus "Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskiri" eelnõu seletuskiri

Kolga lahe loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava 2021-2030

Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri

Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas

 

 

Jägala jõe hoiuala

Jägala jõe hoiuala asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas ning hõlmab Jõesuu, Manniva, Jõelähtme, Koila, Koogi ja Jägala-Joa külasid. Hoiuala pindala on 27,9 hektarit. See kuulub Euroopa Liidu looduskaitsealade võrgustikku Natura 2000.


Hoiuala hõlmab Jägala jõe lõiku Jägala joast kuni suudmeni ning Jõelähtme jõe alamjooksu lõiku suudmest kuni Lundi paisuni.


Jägala jõe hoiuala võeti kaitse alla 2005. aastal, et tagada oluliste elupaikade ja kaitsealuste liikide säilimine. Kaitseala eesmärk on hoida ja taastada väärtuslikku elupaigatüüpi - kiirevoolulisi jõgesid ja ojasid, samuti kaitsta kolme Euroopa Liidu tähtsusega kalaliigi jõesilmu, hariliku võldase ja lõhe looduslikke elupaiku. Kaitsealal elavad mitmed looduskaitseliselt olulised liigid ja elupaigad, nt lõhe, harilik võldas, jõesilm, paksukojaline jõekarp ning saarmas. 


Hoiualal on keelatud metsaraie kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. 


Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul.


Lisainfo:

Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2022-2026

Jägala jõe hoiuala (KLO2000001)

Jägala jõe hoiuala- Keskkonnaportaal

Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas

Looduskaitseseadus

 

 

Ülgase looduskaitseala

Ülgase looduskaitseala asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Kostiranna ja Ülgase külas. Ülgase kaitseala moodustati esmakordselt 1960. aastal. Ala kuulub Natura 2000 võrgustikku ning selle kogupindala on 49,6 ha.

 

Ülgase looduskaitseala eesmärk on nahkhiirte talvituskoloonia, pangametsa, kaitsealuste taimeliikide, Ülgase klindi ja vanade kaevanduskäikude kaitse. Samuti leidub siin aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude elupaiku ning rusukallete ja jäärakute metsi.

 

Kaitsealal on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsasaadusi ning pidada jahti, välja arvatud Ülgase kaevanduskäikudes. Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetööde, kaitse-eeskirjaga lubatud tööde, kaitseala valitsemisega seotud tööde tegemiseks ja teadustegevuses. Enam kui 15 osalejaga rahvaürituse korraldamiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolekut, väiksemate koosviibimiste puhul ei ole see vajalik. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. 

 

Kaitsealal on keelatud inimeste viibimine Ülgase kaevanduskäikudes, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadus- ja õppetegevuses, kaitseala valitseja nõusolekul 1. juunist 15. augustini ning telkimine ja lõkke tegemine.

 

Lisainfo: 

Ülgase looduskaitseala kaitse-eeskiri

Ülgase looduskaitseala (KLO1000259)

Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas

 

 

Ülgase-Saviranna hoiuala

Ülgase-Saviranna hoiuala asub Harjumaal Jõelähtme vallas Kallavere ja Ülgase küla maadel. Hoiuala kogupindala on 13,2 ha.

 

Ülgase-Saviranna hoiuala asutati 2005. aastal rusukallete ja jäärakute metsade (pangametsade), lubjakivipaljandite, liivaste ja mudaste pagurandade, rannaniitude ning püsitaimestuga kivirandade kaitseks. 

 

Lisainfo: 

Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas

Ülgase-Saviranna hoiuala

 

 

Ubari maastikukaitseala

Ubari maastikukaitseala asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas, Kaberneeme ja Haapse külade territooriumil. Kaitseala on moodustatud Põhja-Eestile iseloomuliku paekalda, laialehiste metsade ning vääriselupaikade kaitseks. Alal leidub ka rusukallete ja jäärakute metsi, vanu loodusmetsi ning plaatloodet – kõik need kooslused on olulised elurikkuse säilitamisel. Kaitseala kogupindala on 58,7 hektarit ning see kuulub Euroopa Liidu looduskaitsealade võrgustikku Natura 2000.

 

Kaitsealal on lubatud viibida kogu selle territooriumil ning korjata marju, seeni ja muid metsasaadusi. Samuti on lubatud jahipidamine, telkimine ja lõkke tegemine selleks ettenähtud kohtades.

 

Rahvaürituste korraldamine enam kui 20 osalejaga on lubatud vaid Keskkonnaameti eelneval loal. Kaitseala teedel on sõidukitega liiklemine lubatud, kuid väljaspool teid tohib sõita ainult järelevalve- ja päästetöödel, kaitsekorralduslike tööde tegemisel, teadustegevuses või muudel juhtudel üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

 

Lisainfo:

Ubari maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri

Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas

 

 

Pirita jõeoru maastikukaitseala

Pirita jõeoru maastikukaitseala kogupindalaga 707,1 ha paikneb Tallinna linna ja Jõelähtme valla territooriumil ning hõlmab osa Pirita jõe alamjooksust. See on kaitse all olnud 1957. aastast ning kuulub Natura 2000 võrgustikku. 

 

Kaitseala eesmärk on säilitada ja tutvustada Pirita jõeoru maastikku, sealhulgas terrasse, paljandeid ja looduslikke taimekooslusi. Tegemist on piirkonnaga, millel on lisaks loodusväärtustele ka oluline puhkemajanduslik tähendus. Kaitsealal asuvad liivaluited ja jõeoru terrassid, kus kasvavad 150-200 aasta vanused männikud. Pirita jõe kallastel leidub ka liigirikast lehtpuumetsa. Kaitsealal kasvavad mitmed haruldased ja kaitsealused taimeliigid nagu roosa merikann, aas-karukell, roomav öövilge ja laialehine neiuvaip.

 

Kogu kaitsealal on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsasaadusi. Telkimine ja lõkketegemine on lubatud ainult selleks ettenähtud kohas ja kaitseala valitseja nõusolekul. Lubatud on kalapüük, välja arvatud Botaanikaaia piiranguvööndis. Teedel on lubatud sõidukitega sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja poollooduslike koosluste hooldamisel. Pirita jõeoru maastikukaitseala vetel on lubatud liikuda mootorita ujuvvahenditega. Mootoriga ujuvvahendite kasutamine on lubatud vaid Pirita jõe vetelpäästejaamast allavoolu, samuti: jõe hooldus- ja puhastustöödel, järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala haldamisega seotud tegevustes ning teadustöös. Kaitsealal on lubatud kuni 100 osalejaga rahvaüritust korraldata mistahes kohas. Rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituste korraldamiseks on vaja kaitseala valitseja nõusolek.

 

Kaitseala kaitse-eesmärk on Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite, taimekoosluste ning metsade kaitse. Seal leidub ka jõesilmu, lõhet, tiigilendlasi, harilikku hinki ja harilikku võldlast.

 

Kaitseala piiridesse jäävad ka mitmed kultuuriväärtused, sealhulgas Tallinna Botaanikaaed ja Iru linnamägi, mis on muinsuskaitse all olev arheoloogiamälestis.

 

Lisainfo:

Pirita jõeoru maastikukaitseala (KLO1000216)

Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Pirita jõe hoiuala kaitsekorralduskava

 

 

Ruu loodusobjekt

Ruu küla lähiümbrus on võetud kohaliku omavalituse kaitse alla Jõelähtme vallavolikogu otsusega (13.08.20 nr 424).

Kaitstava loodusobjekti nimeks on "Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Ruu loodusobjekt" ning sellele on kehtestatud kaitse-eeskiri. Kaitstava ala pindala on 238 hektarit.

Täpsem info lisatud dokumentides.