Elanikke: 711 inimest (1.10.2023. a seisuga)
Veebileht: www.kostivere.ee
Külavanem: Anneli Raudlam
Kodanikuühendused: Kostivere Kultuurimõis, Lõbus Põnn MTÜ, TÜ Kostivere Tera, Kostivere Jahiselts.
AJALUGU
Nimekuju: 1241 Kostæueræ; 1379 Costiuere; 1424 Kostevere; 1732 Kostiwerre; 1822 Kostifer.
Mõisaline kuuluvus: Kostivere mõis.
Kihelkondlik kuuluvus: Jõelähtme kihelkond.
Halduslik kuuluvus: 19. sajand Kostivere mõisavald; 1891 Jõelähtme vald; 1947 Jõelähtme külanõukogu; 1992 Jõelähtme vald.
Kostivere (Kostæueræ) kuulub nende põliskülade hulka, mida on nimetatud juba „Taani hindamisraamatus".
Kostivere oli väike põlisküla, mille suurus oli 13. sajandi paiku kuus adramaad. Kostivere küla on mainitud Taani hindamisraamatus. Küla valdaja oli Conraduse-nimeline vasall. Kostivere mõisa kujunemise ajal 1379. aastal kaotati enamik talusid ja nende asemele rajati mõisapõllud. Aastast 1688 pärineva kaardi järgi leidus Jõelähtme alal Kostivere mõisast põhja pool vaid kolm talu. Nende peremehed olid Kusich Mart, Oha Mart ja Ara Andres. Mõisamaade piiril asus Urke üksiktalu, mille peremees oli Urcka Jürgen. Aastaks 1744 oli terve küla mõisastatud.[5] 1720. aastatel on Jõelähtme pastor Heinrich Christopher Wrede nimetanud Kostivere veskit (mölder Mölleri Tenno) ja kõrtsi (kõrtsmik Karro Mihkel). Mõisamajapidamiste väljaehitamine ja mõisamaade moodustamine hävitas peaaegu terve muinasaegse küla. Kostivere mõis oli vana perekonnamõis läänistamisajast peale (1379) ja on aegade jooksul müümise või pärandamise tulemusel omanikke vahetanud. Mõisal on olnud halvemaid ja paremaid aegu, mis on johtunud Läänemere ranniku poliitilisest olukorrast. 16. sajandi keskpaiku, Liivisõja-eelsel ajal, kui Kostivere oli kloostrimõis, kuulus mõisale 31 adratalu, lisaks vabadikud ja rannapered. Aastaks 1698, Põhjasõja eel, oli rahvast vähemaks jäänud (Vandjala 9, Kostivere 4, Parasmäe 13 adramaad ja 4 rannaperet). Kostivere mõisa aladel arvestati adramaa kohta üheksa-kümme tööjõulist inimest, seega oli elanike arv üle 200. 1716. aastal, Põhjasõja lõpu poole toimunud loendus näitas, et alles oli ainult 55 meest ja 48 naist. 18. sajandi keskpaigaks oli Kostivere elanike arv tõusnud 400-le ja adramaid hinnatakse 24-le. 18. sajandi lõpuks oli mõis Jõelähtme kihelkonna mõisate seas neljas peale Maardu, Jägala ja Viimsi. Kostivere mõisale kuulusid siis veel Loo karjamõis, Parasmäe ja Vandjala küla ning seitse hajatalu. Mõisa piirkonnas asus kolm kõrtsi, vesiveski kahe kivipaariga ja paemurd mõisahoonete ehituseks
Looduslik-arheoloogilist keskkonda silmas pidades asub Kostivere alevik Eesti vanimail kultuurimaastiku alal. Rebala muinsuskaitsealal, mis on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest (Jägala juga, Jõelähtme kirik, Saha kirik, Kostivere karstiala, kivikalmed jne). Alevikku läbib Jõelähtme jõgi, mis neeldub Kostivere asula juures ja tuleb maapinnale Jõelähtme vana silla juures teiselpool Narva maanteed. Jõe maa-aluste teede piirkonnas esineb omapärane lookarst avalõhede, karstikraavide, -lehtrite ja -orgude näol sügavusega kuni 5 m. Kostivere karstiala on Eesti tuntumaid ja suurimaid muinsuskaitse all olevaid objekte!
Aleviku asustust iseloomustab ringaleviku tüüpi keskus 1 kaupluse ja teeninduskeskusega (juuksur, maniküür-pediküür, massaaž) ning kolmest küljest piirnevad individuaalelamute grupid. Küla keskele on sovhoosi ajal ehitatud erineva suurusega 8 korterelamut 8-60 korteriga, kus on moodustatud kõigis korteriühistud. Individuaalelamute grupis on keskmiselt 10-15 eramut, kus on rajatud kõrghaljastusega piirkond. Üks väärtuslikumaid huviobjekte on Kostivere mõisakompleks oma abihoonetega. Kostivere mõisakompleks.
Lähimatest suurimatest sõlmpunktitest on tähtsaim pealinn Tallinn, kus käib ka suurim osa Kostivere elanikest tööl. Tähelepanuta ei saa jätta Raasiku ja Rae valla asulaid Aruküla 6 km ja Raasiku 9 km kaugusel. Lisaks eelnevatele asulatele asub valla teine linnatüüpi alevik Loo, Kostivere- st 8 kaugusel, kus asub keskkool ja meile väga oluline spordikeskus. Kostivere alevikus asub aga Kostivere põhikool, lasteaed, perearstikeskus, vanurite päevakeskus, noortekeskus, raamatukogu ja päästeteenistuse üksus.
Kostivere oma inimsõbraliku elukeskkonnaga (hea teedevõrk, veekogude ja metsade vahetu lähedus, tootmisettevõtteist häirimata elukeskkond, teeninduse lähedus) on sobiv koht elamiseks nii lastele, noortele, täisealistele kui ka vanuritele.
Tänapäeva Kostivere on Eesti oludes üsna tüüpiline maa-asula, millel on lootust areneda moodsa põllumajandusliku tootmise, kinnisvaraarenduse ja turismi vallas.
Kostivere karstiala jääb Kultuuriloolisele Piritalt Vana-Vastseliina suunduvale palverännuteele.
Seotud teemad:
Külastatavamad rändrahnud said uued infostendid.
Looduskalender: "Kõige esinduslikum Eesti karstiala".
Kostivere aleviku koduleht: http://www.kostivere.ee/