Lastekaitse
Lastekaitse töö eesmärgiks on lapse heaolu tagamine, oluline on võimaldada lapsele arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud.
Abivajavast ja hädaohus olevast lapsest teatamine
Kes on abivajav laps?
Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng ja heaolu. Lapse abivajadus võib tuleneda tema võimalikust väärkohtlemisest (sh vägivallast ja hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest, pere toimetulekuraskustest jne.
Lastekaitseseaduse kohaselt on abivajavast lapsest kohustus teatada kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest viivitamata kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale või lasteabitelefoni numbril 116 111.
Millistel juhtudel pöörduda lasteabitelefonile?
o Laste ja noorte omavahelised konfliktid ning probleemid koolis, kodus, huviringides;
o laste ja lapsevanemate vahelised konfliktid ja tülid;
o kiusamine kodus, koolis, huviringides/trennides ja internetis;
o lapsekasvatamise küsimused;
o lapse hooldusõiguse küsimused lahku läinud lapsevanemate puhul;
o hooletusse jäetud laps;
o telefonikõned, mis on seotud enesevigastamise või enesetapuga;
o telefonikõned, kus laps on tarvitanud alkoholi/narkootikume või teeb seda keegi, keda ta teab;
o küsimused laste interneti kasutamise teemadel;
o füüsiliselt, emotsionaalselt või seksuaalselt väärkoheldud lapse puhul
(Lisainfo: www.lasteabi.ee)
Kes on hädaohus olev laps?
Hädaohus oleva lapse puhul vajab kaitset tema elu ja tervis. Hädaoht lapse elule ja tervisele võib tuleneda nii välisest keskkonnast, teiste tegevusest kui ka lapse enda käitumisest. Hädaohu korral on lapse abivajadus niivõrd akuutne, et nõuab viivitamatut sekkumist, et ohtu ära hoida või ohuolukorda lõpetada. Ohu tõrjumiseks võib olla vajalik lapse kiire toimetamine turvalistesse tingimustesse.
Kui lapse on hädaohtu seadnud tema pere ja ühelgi muul moel ei ole võimalik ohtu tõrjuda, võib olla põhjendatud lapse eraldamine perekonnast. Lapse vastu suunatud süüteo toimepanemise kahtlus (sh füüsiline või seksuaalne vägivald; elu ja tervist ohustav hooletusse jätmine; jne) on kriminaal- või väärteomenetluse algatamise aluseks.
Vanemliku hoolitsuseta jäänud laste huvide kaitsmine
Kõik lapsesse puutuvad vaidlused lahendatakse lapse elukohajärgse eestkosteasutuse poolt. Juhul kui vanem seab ohtu oma lapse elu ja tervise, on eestkosteasutusel seadusest tulenev kohustus ja õigus korraldada lapse edasine elu lähtuvalt lapse huvidest. Vanemliku hoolitsuseta jäänud laste huvide esindajaks kõigis lapsesse puutuvates küsimustes on eestkosteasutus, juhul kui lapsele ei ole määratud eestkostjat (täidab lapsevanema ülesandeid).
Lapsesse puutuvate vaidluste lahendamine
Kohus kaasab eestkosteasutuse arvamuse andmiseks lapsesse puutuvates vaidlustes. Arvamuse kujundamiseks toimub Lapse heaolu hindamine, vestlused lapse, vanemate ning teiste lähedaste isikutega. Kogutakse informatsiooni teistelt spetsialistidelt ning ametiasutustest. Kohus kaasab eestkosteasutuse arvamuse andmiseks lapse varaga seotud menetlustega. Arvamuse koostamisel lähtutakse lapse huvidest, arvestades alates 10 aastase lapse soovi ning noorema lapse soovi sõltuvalt tema arengutasemest.
Lapsest lahus elaval vanemal on lapsega suhtlemise korra kokkuleppimiseks võimalus pöörduda lahenduse leidmiseks esmalt eestkosteasutuse poole.