Elanikke: 334 (1.03.2023 aasta seisuga)
Veebileht: Neeme küla
Külavanem: Sirje Põllu
Vabaühendused: MTÜ Neeme Rannavalve Selts, MTÜ Neeme Sadam, Neeme Vabatahtlik Päästeselts, MTÜ Neeme Sport.
Neeme küla asub Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Tallinnast ida poole jääva Ihasalu poolsaare tipuosas, ca 35 km kaugusel Tallinnast. Neeme küla piirneb idast Ihasalu lahega, Läänest Kaberneeme lahega, põhjast Läänemerega ning lõunast Ihasalu külaga.
AJALUGU
Teadaolevalt on ajalooliselt Neeme küla elanike peamiseks elatusallikaks olnud kalapüük, vähesel määral hüljeste küttimine ja ka maaviljelus. Tegemist on tüüpilise kalurikülaga, mida on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud 1560. aastal. Küla varasem nimi on olnud Sumin. Rootsi ajal kandis küla erinevaid nimesid (Sunanemi, Sompneperre, Sundimi) ja 1688 aastal esmakordselt Nemekulla ja Nemmekülla nime. Sellel ajal kuulus Kuusalu kihelkonnas Rammu mõisa koosseisu. Püütud kala turustati põhiliselt Tallinnas. 19. sajandil sai lisaks kala soolamisele populaarseks ka suitsukala valmistamine.
Ühiste jõududega ehitati 1931. aastal Neeme kauplus, kus oli ka oma pagaritöökoda. Enne Nõukogude okupatsiooni oli külas ca 200 elanikku kuid II Maailmasõja järel oli neid alles jäänud ca 100. Suur osa elanikest põgenes 1944. aastal paatidega Soome ja Rootsi.
Küla on jagunenud kolmeks erinevaks piirkonnaks: vanaküla, mis hõlmab esimese vabariigi- ja nõukogude ajal ehitatud elamuid; nn „Palgiküla", mis on teise vabariigi ajal moodustunud elamupiirkond ning Kadakaranna, mis on viimaste aastate jooksul arenema hakanud ning on aktiivselt laienev elamupiirkond. Aastate jooksul on külla kolinud palju noori perekondi, kes osalevad aktiivselt külaelus. Neeme külas käib vilgas tegevus nii lasteaias kui koolis, samuti toimub ka rahvamajas aastaringselt nii huviringe kui peetakse üritusi.
Neeme küla on esimene küla Eestis, millel on oma lipp ja vapp, mille kirjeldus on järgmine: sinisel kilbil hõbedane kilbi ülaservani ulatuv kaarjate külgedega teravik ja kaks püstasendis seljakuti asetatud vastandvärvustes kala. Sinine tähistab merd, hõbedane teravik viitab neemele. Kalad osutavad randlaste traditsioonilisele tegevusele – kalapüügile. Neeme küla vapp on kantud 22. juunil 1996 Eesti vapiregistrisse.
VAATAMISVÄÄRSUSED
Neeme küla kuulutati 2001. aastal Harjumaa kauneimaks külaks ning 2002. aastal tunnistas president selle Eesti kauneimaks külaks.
Neeme külas asub Neeme põhikool, lasteaed, rahvamaja, muusikakool, raamatukogu, kauplus ja kohvik, Wana kala kõrts, Restoran Ruhe ning sadam, kus on võimalik randuda väikestel ja keskmise suurusega alustel.
Traditsioonilistest üritustest suuremad on iga viie aasta tagant tähistatavad Neeme päevad, igal aastal juulis peetav kalurite päev, augustis toimuv muinastulede öö ja septembris toimuv Neeme lõikuskuu laat. Külas on väga arenenud kolmas sektor – tegutsevad mitmed mittetulundusühingud: MTÜ Neeme Rannavalve Selts, MTÜ Neeme Sadam, MTÜ Lühitneeme Selts). Neeme küla oli üks esimesi külasid, mis liitus naabrivalve liikumisega. Neeme Naiste Rannavalveselts on loodud 30.11.2006. Ühingu eesmärgiks on Neeme küla igakülgne arendamine, elanikkonna eneseteadvuse tõstmine elujõulise ja omanäolise Neeme küla nimel. Ühingu kodulehele pääseb siit.
Neeme küla strateegia 2022-2030 dokumenti näeb siit (koostaja Neeme Rannavalve Selts, 2022).