9.10.23

Elanikke: 167 inimest (1.10.2023 aasta andmetel)

Veebileht: Rebala küla

Facebooki lehtRebala küla

Külavanem: Dagne Kuusik

Vabaühendused: Rebala külaselts MTÜ, Mittetulundusühing Rebalased, Uus Rebala Selts, SA Rebala Fond, MTÜ Rebala Kultuuriruum, MTÜ Rebala Rattaklubi, 

 

Rebala nimi tekitab tihti palju segadust, kuna tähistab paralleelselt mitut mõistet. Tänapäeval on olemas küla nimega Rebala (1241 aasta Taani hindamisraamatus Reppel). Muinasajal oli ka kihelkond nimega Rebala. Enne võõrvallutust jaotus tänapäevane Eesti mitmeks maakonnaks ja tänapäeva Harjumaal on selleks maaks Rävala. Rävala jaotus omakorda kolmeks muinaskihelkonnaks, millest idapoolseim oli märgitud nimega Reppel - tänapäevaselt Rebala. Rebala nime kannab tänapäeval ka muinsuskaitseala, mis kohaliku tähtsusega alana ümbritses algselt vaid Rebala küla. Praegu on muinsuskaitseala pea 70 ruutkilomeetri suurune ja hõlmab mitmeid külasid.

 

AJALUGU

Varane rauaaeg on periood, mil Eestis tekkisid esimesed tänapäevani säilinud külad. Harju maakonnas on selline enam kui 2000 aasta vanuse talupojakultuuri mälestusmärgina loodud Rebala agraarajalooline kaitseala (Jõelähtmes). Selle nimiküla Rebala, mille maadel asub 44 kivikalmet ja üle tosina väikelohulise kultusekivi, on andnud nime muistsele Repeli kihelkonnale, hiljem Revala maakonnale ja Tallinna (Revali) linnale. 

 

VAATAMISVÄÄRSUSED

Rebala kivikalmed paiknevad mitmes rühmas Rebala küla ümbruses, enamasti tõenäoliselt varase rauaaja kivikirstkalmed. Moodustavad osa Jõelähtme - Kostivere - Rebala piirkonda kavandatud kaitseala muististest. Arheoloogiliselt on uuritud kuut kivikalmet, rahvasuus tuntud Lastekangrute nime all (asuvad Rebala külast 1 km kirde pool). Kalmete ümbruses on uuritud muistseid põllupeenraid. Kaevamised toimusid aastatel 1982 ja 1985 (V. Lõugas).

Muinsuskaitseala väärtuseks ei ole ainult rohked arheoloogiamälestised, vaid muistne, inimese poolt kujundatud maastik laiemas mõistes. Inimesed on siin põldu harinud juba viimased kolmtuhat aastat.

Rebala keskus-muuseumis tutvustatakse ümbruskonna vanimat ajalugu ja muistiseid. Hoone kõrval on Eesti kõige vanem maapealne kivikalmetest koosnev kalmistu, kus on 36 hilispronksiaegset kivikirstkalmet (8.-7. sajand e. Kr). Kalmed avati ja tõsteti samal kujul ümber uue tee kõrvale aastatel 1982-1984, seoses Peterburi maantee laiendamisega. Muuseumi asukoha leiad siit.

Rebala muinsuskaitseala ja Rebala muuseum jääb Kultuuriloolisele Piritalt Vana-Vastseliina suunduvale palverännuteele.