Elanikke: 105 inimest (1.10.2023 aasta seisuga)

Külavanem: Merike Metstak

Vabaühendused: MTÜ Saviranna Külaselts, MTÜ Saviranna Tehnovõrgud, MTÜ Saviranna, MTÜ Tiiru, MTÜ Kodumaa

 

 

AJALUGU

Kõige varasem fakt Saviranna nimelise küla eksisteerimise kohta on Ajalooarhiivist leitud alles 1923. aastast. See oli rannaküla, kus kalapüügi kõrval tegeleti ka põlluharimisega. Merest pisut eemal paiknesid Nuudi, Kivimäe, Auamäe ja Räästu talud. Rannaküla miljöö on täielikult hävinenud, sest 70-ndate aastate keskel alguse saanud hoogne suvilate ehitus sulges juurdepääsu mereranda. Kolme tiheasustuse grupina rajati endistele talumaadele Väike- ja Suur-Saviranna ning Tiiru suvilakooperatiivid. Ajalooline asustusstruktuur lõhuti ja praeguseks on paljud suvilad ümber ehitatud aastaringselt kasutatavateks elamuteks. Viimane muinsuskaitselist väärtust oma Kivimäe talu põles maha 2011. aastal.

 

1997. aasta külanimede ennistamise käigus jäi Saviranna küla määratlemata. Praegune Saviranna küla oli Kallavere küla koosseisus kuni 2010 aastani. Põliselanike ja 70-ndatel aastatel rajatud suvilateala rahva ühise identiteedi otsimise protsessis tekkis 2006. aastal idee, et Saviranna küla tuleb taastada. MTÜ Saviranna Külaselts loodi 12. märtsil 2008 ja see etendab küla loomise protsessis peamist osa. Saviranna küla kanti asustusüksuste nimistusse 19.aprillil 2010. Oma küla loomine andis inimestele lootust ja lisas koostöötahet.

 

VAATAMISVÄÄRSUSED

Mere piiril paiknev Saviranna klint on kahe kilomeetri pikkune mere murrutusel savikivimisse tekkinud kuni 6 meetri kõrgune järsak. Sealt võib leida kivistisi, mille lained on välja uhtunud veepiiri lähedasest Kambriumi kivimist.