Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmine
Keskkonnaamet on koostanud kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsuse ja sellele oodati huvigruppide, eelkõige kohalike omavalitsuste ettepanekuid kuni 21. aprillini 2023.
Muudatus, mis kõige enam puudutab kohalikke omavalitsusi, on seotud rahvaürituste korraldamisega. Keskkonnaamet teeb ettepaneku, et munitsipaalmaal toimuvad rahvaüritused edaspidi Keskkonnaameti kooskõlastuseta. Keskkonnaamet ei näe vajadust anda ürituse läbiviimiseks topelt kooskõlastust, munitsipaalmaal viiakse edaspidi rahvaüritusi läbi kohaliku omavalitsuse nõusolekul ja vastutusel. Erandina on Keskkonnaameti kooskõlastus vajalik rattaürituste korraldamiseks.
Kuna parkide planeerimisel on arvestatud kõrge külastuskoormusega ja pargid paiknevad sageli linnaruumis, on leevendus tehtud ka osalejate arvule rahvaürituse korraldamisel, lubades ettevalmistamata kohtadesse Keskkonnaameti nõusolekuta 50 asemel kuni 100 osalejat.
Ühtegi uut objekti kaitse-eeskirja muutmisega kaitse alla ei võeta ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta kaitsealuste objektide piire. Olemasolevate kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kohta leiab infot Eesti looduse infosüsteemist, kus on andmed 452 riikliku kaitse all oleva pargi, puistu ja arboreetumi kohta.
Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsus
Keskkonnaamet tutvustas väljatöötamise kavatsust MS Teamsi vahendusel 4. aprillil kell 13 SIIN. Parandusettepanekud või vastuväited väljatöötamise kavatsusele sai esitada Keskkonnaametile kirjalikult aadressile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 21. aprilliks 2023.
Lisainfo: Imbi Mets, tel. 329 5543, imbi.mets@keskkonnaamet.ee ja Riina Kotter, tel. 503 7128, riina.kotter@keskkonnaamet.ee.
Muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja
Keskkonnaamet teatab, et keskkonnaministri 9. septembri 2022 aasta käskkirjaga nr 1-2/22/312 on algatatud määruse „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri" eelnõu menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet.
Määrusega muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekorda. Ühtegi uut üksikobjekti ei võeta kaitse alla ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta objektide piiranguvööndi ulatust. Kaitsekorda muudetakse, et viia see kooskõlla looduskaitseseadusega. Hetkel kehtiv 2003. aastal kinnitatud eeskiri on vananenud.
Kaitse-eeskirja eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal 09.11–05.12.2022 Keskkonnaameti veebilehel. Kui soovite saada materjale paberkandjal koju, võtke palun ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise vanemspetsialisti Liggi Nammiga.
Keskkonnaamet ootab põhjendatud ettepanekuid ning kutsub aktiivselt osalema avalikustatud kaitse-eeskirja eelnõu menetluses. Parandusettepanekud ja vastuväited kaitse-eeskirja eelnõu kohta esitada kirjalikult Keskkonnaametile (info@keskkonnaamet.ee või F.J. Wiedemanni 13, 72213, Türi) hiljemalt 05.12.2022.
Keskkonnaamet teeb looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata. Keskkonnaamet vastab kõikidele küsimustele meelsasti telefoni või kirja teel.
Eesti looduse infosüsteemi andmetel on 2022. a oktoobri seisuga kaitse all 1080 üksikobjekti, millest 566 on üksikpuud või puude grupid (salud, alleed), 419 geoloogilised üksikobjektid (rändrahnud, kivikülvid, pangad, paljandid, koopad, astangud), 73 hüdrogeoloogilised üksikobjektid (allikad, karst, joad, kärestikud, järved) ja 22 maastikulised üksikobjektid (maastikku ilmestavad positiivsed (nn mäed, vallid) ja negatiivsed (orud, nõod, kraatrid) pinnavormid).
Kus asuvad riikliku kaitse all olevad üksikobjektid, saab vaadata Maa-ameti geoportaalist või keskkonnaportaalist.
Kui 05.12.2022 ei ole kaitse-eeskirja eelnõule parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestab Keskkonnaamet, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu 2023. aasta alguses ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2023. aasta esimesel poolel.
Lisainfo: Liggi Namm, 522 6894, liggi.namm@keskkonnaamet.ee
Enne linnalindude pesitsushooaega tasub hooned üle vaadata
Varakevadel hakkavad linnalinnud otsima pesitsuskohti hoonetel ja nende läheduses. Kui pesitsemine ei tekita probleeme, võib lasta lindudel rahulikult pesitseda. Kui aga pesitsus võib põhjustada häiringuid, tasub võimalikud pesitsuskohad üle vaadata juba enne pesitsushooaja algust.
Linnakeskkonnas pesitsevad sageli kajakad ja varesed, kes rajavad pesi hoonete katustele, räästaalustesse ja muudesse raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Eriti sobivad pesitsuspaigad on lamekatustega hooned, mida leidub sageli kortermajadel, kaubandushoonetel ja lasteaedadel.
Keskkonnaameti kogemus näitab, et suvekuudel võivad probleeme põhjustada pesast lahkuvaid poegi kaitsvad linnuvanemad. Linnupojad võivad pesast alla potsata ning kui inimesed liiguvad pesale liiga lähedale, võivad linnuvanemad hakata poegi aktiivselt kaitsma. Sellised olukorrad võivad tekitada ebamugavust näiteks lasteaedade või koolide juures, kus lapsed liiguvad õues.
Selliste olukordade ennetamiseks on oluline hoonete katused ja võimalikud pesitsuskohad varakevadel üle vaadata ning eemaldada pesaalged ehk ehitusjärgus pesad enne, kui pesas on munad või pojad. Kui linnud on juba pesitsema asunud ning pesas on munad või pojad, keelab looduskaitseseadus lindude häirimise. Liiatigi süvendab linnupoegade kiusamine linnuvanemate agressiivset käitumist inimese suhtes. Poegade kasvatamine on kõigi jaoks kõige hellem periood ja kõik vanemad kaitsevad oma peogi, ka linnud.
Pesaalgete eemaldamise eesmärk ei ole linnalindude arvukuse vähendamine, vaid pesitsuse suunamine eemale kohtadest, kus see võib põhjustada inimestele probleeme või olla lindudele ebaturvaline.
Linnalinnud on Eesti loodusele omased liigid ning paljude liikide arvukus on laiemalt hoopis languses. Kohtades, kus pesitsemine ei tekita probleeme, tasub lindudel lasta rahulikult pesitseda.
Soovitused linnalindudega seotud konfliktide ennetamiseks
Hoidmaks ära suviseid konflikte linnalindudega, soovitame võimalusel pöörata tähelepanu järgmistele ennetusmeetmetele:
- kui lindude pesitsemine ei sega, lase neil seda rahulikult teha;
- jagada linnalindude pesitsuse ennetamise soovitusi omavalitsuse infokanalites;
- edastada meeldetuletus lasteasutustele, tervishoiuasutustele ja teiste avalike hoonete haldajatele;
- kontrollida avalike hoonete ja lasteasutuste katuseid ning eemaldada vajadusel varakevadel pesaalged;
- kasutada vajadusel peletusvahendeid (nt röövlinnukujutised, ridva otsas hõljuvad tuulelohed või silma meenutavad pallid) hoonete katustel.
| Täpsemad juhised ja lisainfo
Küsimuste korral palume pöörduda Keskkonnaameti klienditoe poole: Aitäh, et suhtute linnalindudesse mõistvalt ja arvestate nendega! |
|
|