Jaapanist pärit Musubi Miyashita õppis vahetusõpilasena Loo koolis. Tema unistuseks oli osaleda laulupeol ja näha oma silmaga ka tantsupidu. Mõlemad soovid said teoks – saame Musubiga tuttavaks ning uurime, kas kogetu vastas ootustele.  

Miks otsustasid tulla just Eestisse vahetusõpilaseks?
Olin tahtnud tulla Euroopasse õppima ja Eesti oli üks minu valikutest. Esmalt soovitas Eestit mulle ema ja lähemalt uurides avastasin, et inimesed on lahked, siin on palju loodust ja eriti ilus vanalinn, mis köitis mu huvi. Mind liigutas ka teadmine, et Eesti oli oma vabaduse võitnud laulu ja tantsu abil ning mind paelus selle kultuur.

Mis Sind kõige rohkem laulu- ja tantsupeo juures võlus?
Ma käisin tantsupidu vaatamas – see oli väga kaunis ja imeline! Tantsud ja mustrid olid nii unikaalsed ja ilusad. See oli imeilus!

Enim avaldas mulle muljet eestlaste suur armastus oma riigi vastu laulupeol. Kui meil oli rongkäik, siis vihma sadas väga palju ja me saime läbimärjaks. Aga me proovisime rõõmsad olla ja vahepeal laulsime kõrval oleva lastekoori õpilastega koos rahvalaule. Samuti juubeldasime publikule kõva häälega! See olukord oli tõesti huvitav ja imeline, sest eestlased tavaliselt ei näita emotsioone, aga laulupeo ajal paistsid justkui teistsugused inimesed. Kas leidub veel teist sellist imelist kultuuri, kus lapsed ja täiskasvanud, noored ja vanad seisavad üheskoos, et väljendada oma armastust isamaa vastu ning jagada selle üle rõõmu?! Tunnen siirast uhkust ja tänutunnet, et sain sellest pidustusest osa võtta. See oli südamest liigutav kogemus, mida sooviksin tulevikus kindlasti uuesti kogeda. Sellest sai minu jaoks suurepärane mälestus, mida ma kunagi ei unusta. Et selline suur pidu toimub kord viie aasta jooksul ja traditsioon endiselt elab, on imetlusväärne. See on kultuur, mis ei tohi kunagi kaduda. See puudutas mu hinge sügavalt.

Eesti rahvas võitis kunagi oma vabaduse mitte verega, vaid lauluga. Kogedes seda kõike oma silmaga ja tunnetades seda oma südames, sain aru, kui tähendusrikas see tõesti on. Ma laulsin koos rahvaga ja pisarad voolasid.

Ma sain sügavalt aru, kui võimas võib olla laul – kuidas see ühendab inimesi, viib vägivalla asemel rahuni. Mu armastus ja austus Eesti vastu kasvas selle kogemuse kaudu veelgi suuremaks.

Musubi Loo-Neeme lastekooriga laulupeo ülevaatusel

Kuidas tundub elu Eestis võrreldes Jaapaniga? Kas soovid ka tagasi tulla?
Ma tõesti tunnen, et eestlased hindavad oma isiklikku ruumi ja aega. Jaapanis veedame sageli aega gruppides ja meil on tugev kuuluvustunne. Seega olin väga üllatunud, et eestlased ei suhtle palju – ka oma sõpradega. See oli minu jaoks suur kultuurišokk. Õppisin oma vaatenurka muutma ja aktsepteerima asju, mis erinesid sellest, mida olin enesestmõistetavaks pidanud. Kui mul oli probleeme, siis kirjutasin oma tunded päevikusse ja sellest oli abi.

Ma soovin kindlasti tulla tagasi Eestisse! Eesti jääb mulle alati südamesse. Ma tahan minna kohtadesse kus ma ei jõudnud käia. Näiteks Kihnu saar, Hiiumaa, Viljandi, Haapsalu ja veel mitmed kohad.

Kuidas Sa eesti keelt õppisid ja kui keeruline see oli?
Alguses ma alati kasutasin Google translate äppi. Kui ma tahtsin midagi öelda, siis ma trükkisin selle äppi, õppisin selle pähe ning harjutasin rääkimist sõprade, õpetajate ja vahetusperega. Õnneks mul oli koolis ka individuaalne eesti keele õpetaja, kelle nimi on Ebe Talpsepp. Ta õpetas mulle kaks korda nädalas grammatikat ja uusi sõnu. See aitas mind väga palju ja tänu sellele sain ma B1 eesti keele eksami 83% tulemusega läbi. Ma tundsin, et parim viis oma keeleoskust parandada, on rääkida ja kuulata. Ma ei osanud varem eesti keelt, aga tänaseks ma saan aru igapäevastest vestlustest ja oskan oma sõpradega eesti keeles rääkida.

Muidugi on grammatika ja lugemine rasked, aga kokkuvõttes eesti keel ei ole liiga raske. Põhjuseks on, et sõnade kõla on jaapanlastele tuttavam kui inglise keele oma ja mul on eesti keeles lihtsam ennast väljendada. Näiteks eesti keeles tähendab sõna "jama" (paha), jaapani keeles tähendab sõna „yama" mäge. Hääldus on sama. Nagu eesti keel, on ka jaapani keel monotoonse rütmiga ja vähese rõhuasetusega keel, seega meeldib see mulle, sest saan seda rahulikult rääkida.

Mis Sulle Loo koolis kõige rohkem meeldis? Kuidas Sind kooliõpilased ja õpetajad vastu võtsid?
Mulle meeldis kõige rohkem koolis see, et õpetajad olid nii toredad ja abivalmid. Kui mul oli mure, kuulasid õpetajad alati tähelepanelikult minu lugu ja see aitas mind palju. Samuti oli Loo koolis palju ainulaadseid üritusi, tunde ja ekskursioone, mis olid väga lõbusad ja mille käigus ma õppisin palju. Liitusin kooli kooriga ja mul oli palju võimalusi kontsertidel esineda, mis oli väga rahuldust pakkuv ja imeline kogemus. Tänu koorijuht Aive Skuinile saime osaleda laulupeol. Mul oli ka väga hea meel, et paljud lapsed tervitasid mind kohtudes "Tsau"-ga.

Aga ausalt öelda, mul oli algul raske klassi sulanduda. Minu 10. klassis oli 29 poissi ja 4 tüdrukut, mis mind üllatas ja tekitas alguses minus muret. Alates märtsist hakkasin aga tasapisi sisse elama, eriti kaardimänge mängides ja sõprussuhteid süvendades. Valmistasin ka mõne klassikaaslasega sushit.

Novembris avasin jaapani klubi ja ma sain palju sõpru. Iganädalases jaapani klubis oli meil lõbus. Tegelesime seal näiteks karateega, jaapani tantsu, origami, jaapani keele õppe ja muu sellisega. Mul oli väga hea meel, et meil oli koht kultuuridevaheliseks kogemuste jagamiseks.

Kas on mõni hetk Eestis, mida Sa ei unusta?
Kõige rohkem ma veetsin aega oma vahetusperega ja mulle nii meeldis see. Samuti ei unusta aega, mis ma veetsin oma sõpradega. Ma ei unusta neid kindlasti kunagi.

Kui palju sa jõudsid ringi käia, mis paik või vaatamisväärsus oli Su lemmik Eestis?
Ma käisin Lõuna-Eestis, Tartus, Narvas, Saaremaal, Muhumaal, Prangli saarel, Naissaarel. Samuti külastasin Helsingit, Riiat ja Stockholmi. Ma käisin tantsimas rahvatantsu Leigarite tantsugrupis. Leigaritega koos käisin ESTO päevadel Stockholmis. Kokkuvõttes sain ma nii palju huvitavaid ja imelisi kogemusi.

Minu kõige lemmikumad paigad on vanalinn, Prangli saar, vabaõhumuuseum, Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum.

Mida soovitaksid neile, kes alles vaagivad, kas tulla vahetusõpilaseks Eestisse?
Kui sul on huvi Euroopa vastu ja kui sa tahad kogeda nii Põhja- kui ka Lääne-Euroopat, siis on Eesti on väga sobiv! Samuti, kui sulle meeldib laulda ja tantsida, on Eesti suurepärane koht! Sa võid õppida Eesti traditsioonilist rahvatantsu ja laulda kooris! Eesti on väike, armas, ilus koht ja kultuuriliselt põnev riik. Tule Eestisse!

Tallinna vanalinna avastamas ning Loo-Neeme lastekooriga laulupeo proovides.

Musubi lugu ilmub juulikuu vallalehes lk 5.

Vaata ka Terevisiooni: Vahetusõpilased Jaapanist.

2025. aastal osales laulu ja tantsupeol kaheksa kollektiivi, loe pikemalt nende teekonnast Eesti rahvuspeole SIIT.