Tartu rahu 106. aastapäev
2. veebruaril kell 10.30 toimus traditsiooniline Tartu rahulepingu aastapäeva mälestustseremoonia Jõelähtme vabadussamba jalamil. Ühiselt lauldi hümni, valla kolme kooli (Neeme, Kostivere ja Loo kooli) õpilased esitasid regivärsi, luuletuse ja kõne ning kohaletulnud asetasid pärjad ja küünlad vabadussambale.
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska.
Tartu rahulepingu allkirjastamine on Eesti iseseisvuse seisukohast äärmiselt oluline sündmus, sest sellega tunnustati rahvusvaheliselt Eesti iseseisvust ja suveräänsust.
Avaldame Loo kooli 12 klassi ühistööna koostatud ja Rebeka Kuiki poolt peetud kõne:
Täna, 2. veebruaril, tähistame päeva, mis on Eesti ajaloos erilise tähendusega. Just sel kuupäeval 1920. aastal sõlmiti Tartu rahu, millega lõppes Vabadussõda ja noor Eesti riik saavutas rahvusvahelise tunnustuse. See ei olnud lihtsalt üks leping – see oli hetk, mil Eesti rahvas kinnitas kogu maailmale: me oleme vabad ja me oleme iseseisvad.
Tartu rahu sündis pärast rasket ja verist Vabadussõda. Eesti riik oli äsja loodud ning pidi end kaitsma palju suurema vaenlase vastu. Meie esivanemad – sõdurid rindel ja inimesed kodudes – pidid taluma nälga, külma, hirmu ja kaotusi. Paljud noored mehed jätsid maha oma pere ja kodu, et minna võitlema millegi nimel, mida nad ise veel päriselt kogeda ei olnud jõudnud – vaba Eesti nimel.
Just nende ohvrite tõttu oli Tartu rahu võimalik. 2. veebruaril 1920 kirjutati alla lepingule, millega Nõukogude Venemaa tunnustas Eestit igaveseks ajaks iseseisva riigina. See tähendas, et maailm tunnistas Eestit eraldi riigina, kellel on oma piirid, oma rahvas ja oma tulevik. See oli hetk, mil relvad vaikisid ja algas rahulik riigi ülesehitamine.
Tartu rahu ei ole tähtis ainult mineviku pärast, vaid ka tänapäeva jaoks. See tuletab meile meelde, et Eesti riik ei ole iseenesestmõistetav. Meie vabadus ei ole tekkinud juhuslikult, vaid on välja võideldud suure hinna eest. Kui täna saame vabalt õppida, rääkida oma emakeelt, reisida ja avaldada arvamust, siis on see otseselt seotud nende sündmustega, mis toimusid rohkem kui sada aastat tagasi.
Sageli tundub, et ajalugu on midagi kauget ja igavat – kuupäevad, nimed ja sündmused õpikutes. Tegelikult on ajalugu meie enda lugu. Kui Eesti poleks Vabadussõjas võitnud ja Tartu rahu poleks sõlmitud, ei seisaks me täna siin. Meie keel, kultuur ja riiklus võiksid olla kadunud või hoopis teistsugused. Seepärast ei tähista me 2. veebruaril ainult üht lepingut, vaid kogu Eesti rahva julgust ja tahtejõudu.
Tartu rahu õpetab meile ka vastutust. Vabadus ei tähenda ainult õigusi, vaid ka kohustusi. Kohustust hoida oma riiki, austada teisi inimesi, seista demokraatia ja õigluse eest. Meie ei pea täna relvaga riiki kaitsma, kuid me saame seda teha õppimise, ausa töö ja üksteise toetamise kaudu. Iga põlvkond vastutab selle eest, et Eesti jääks püsima.
Tänases maailmas, kus rahvusvahelised pinged ja sõjad ei ole kadunud, on Tartu rahu sõnum eriti oluline. See tuletab meelde, et rahu ei ole iseenesestmõistetav. Rahu tuleb hoida, selle nimel tuleb pingutada ning vahel ka julgust üles näidata. Eesti ajalugu näitab, et isegi väike rahvas suudab seista oma õiguste eest, kui ta on ühtne.
Meie ülesanne noore põlvkonnana on mäletada ja mõista. Mäletada neid, kes andsid oma elu Eesti vabaduse eest, ning mõista, kui habras võib olla iseseisvus. Tartu rahu ei ole lihtsalt ajalooline dokument, vaid väärtus, mis kannab endas vabaduse, enesemääramise ja rahu ideed.
Lõpetuseks võiksime endalt küsida: mida tähendab Eesti iseseisvus minu jaoks? Kas ma oskan hinnata seda, et elan vabas riigis? Parim viis austada Vabadussõja kangelasi ja Tartu rahu sõlmijaid on olla teadlik, hooliv ja vastutustundlik Eesti kodanik.
Austatud kuulajad, 2. veebruar on päev, mis tuletab meile meelde, et Eesti riik sündis julgusest ja püsib tänu meie ühistel väärtustel. Hoidkem seda pärandit ning kandkem seda edasi tulevastele põlvkondadele.
Aitäh kuulamast!
Tartu rahu 106. aastapäev. Foto autor Laura Ruul.