Anneta raha ja aega, anneta kogu oma elu!

Sellel aastal on ETV jõuluteenistuse kirik Jõelähtme kindluskirik, kust ETV teeb 24. detsembril otseülekande kümnetesse tuhandetesse Eesti kodudesse. Jumalateenistusel osaleb Eesti Vabariigi president Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega. Presidendi osalemine on ilus traditsioon, mille sõnum on: Eesti on kristlik maa. Kes jõuluõhtul kirikusse ei jõua, avab teleri ja kirik tuleb talle koju.

Kirikufond on viie aktiivse tegevusaasta jooksul kogunud iga aasta detsembris raha Eesti jõulukirikule. Mullu kogusime Rapla kirikule, enne seda Viljandi Jaani kirikule ja Pärnu Elisabeti kirikule.

Ettevõtjatelt küsime seekord 2026 eurot, mis sümboliseerib uut aastanumbrit. Kuigi summa võib tunduda tavakodanikule suur, on ettevõtjate tagasiside olnud, et see on parim sümboolne summa, millega aidata oma kodukoha kirik korda teha. Kodukoht on kallis, kirik on kodukoha vaimne süda. Annetada võib ka 5, 10 või 50 eurot, iga lepton on teretulnud.

Jõelähtme kirikus on väga konkreetne vajadus: orel on vaja korda saada, selleks on vaja veel 72000 eurot. Loodame jõulukiriku kogumistalgutega koguda vähemalt 50 000 eurot. Usume, et vähemalt 25 ettevõtjat annetavad 2026 eurot või enam. Kui ka vald ja väikeannetajad tulevad samuti appi, saame oreli ülestõusmispühadeks 2026 korda. Annetada saab Kirikufondi kontole, mille leiate Kirikufondi kodulehelt www.kirikufond.ee, selgituseks kirjutage „Jõelähtme kiriku orel".

Kirik talletab, hoiab ja arendab kultuuri
Eesti annetuskultuur on viimastel aastatel arenenud mõnusa hooga ning Kirikufondi selle aasta annetuste maht ületab 650 000 eurot. Suuremad annetused on saanud Nissi Maarja kirik 250 000 eurot, Kuressaare Laurentiuse kirik 100 000 eurot ja Karja Püha Katariina kirik 25 000 eurot. Sellel aastal on suuremaid annetusi saanud tosin kirikut.

Eesti inimesed saavad aru, et kirikute kordategemine on meie kohustus nii eelnevate, kaasaegsete kui ka tulevaste põlvede ees. Kirikud jutustavad sellest, kust me tuleme, kus me oleme ja kuhu läheme. Nad hoiavad alles kultuuri, talletavad ja arendavad seda. Tallinna Toomkirik on vanim Tallinnas alles olev säilinud hoone. Nendes 800 aasta vanuste müüride ees on miljonid palved – Jumal on alati kohal, kui kaks või kolm inimest palvetavad. Nii on see kõigis Eesti kirikutes, milles EELK-l 170 kogudust üle Eesti.

Kuigi kirikute seisukorra üle kurdetakse, ongi palju katkiseid katuseid, ära vajunud põrandaid ning eest kukkuvaid aknaraame, on ka väga palju ära tehtud. Meil on kümneid väga hästi korras kirikuid, viimase 34 taasiseseisvumisjärgse aasta jooksul on korda saanud ligi 50 hoonet. Mõned pärlid on muljetavaldavad, nt Kärdla kirik, Tartu Pauluse kirik, Tallinna Jaani kirik. Palju on teha, aga nii kogudused, kohalikud omavalitsused kui ka muinsuskaitse on pingutanud, et Eesti kultuuripärand säiliks. Ühistöö on olnud talgulik.

Sinu koda on minu kindlus
Kirikute funktsioon Eesti ühiskonnas ei ole kuidagi kahanenud, vastupidi, see on kasvanud. Pulmad ja matused, ristimised ja leerid, kontserdid ja kogunemised – kirik pakub hoonena võimalust väärikalt läbi viia sündmusi, mis on inimeste eludes võtmetähtsusega. Jõelähtme kirik oli keskaegse kindluskirikuna ka julgeolekuasutus, täna on kirik jumalateenimise koha kõrval, mis on kiriku peafunktsioon, ka muuseum.

Kirikufond tahab korda teha kõik Eesti kirikud, kulugu selleks palju aega tahes. Kui Kirikfondi asutasime, ütles EELK peapiiskop Urmas Viilma: „Jumalal on aega küll, aga minul ei ole."

Kirikute korda tegemine jätab alles meie rahvaloo, mitte ainult usuloo, kuid ka seda. Loomulikult peab riik enam kui 200 museaale täis muuseumi – lisaks kirikutele on väärtuslikud ka mitmed pastoraadid – eest hästi hoolt kandma. Eraalgatus on siiski väga tähtis ning inimesed tahavad väga annetada ning näha, kuidas annetuse abil saavad korda kirikute uksed, aknad ja katused. Õndsam on anda kui võtta.

Annetusi paludes olen sageli öelnud, et ärge annetage üksipäini raha, annetage ka oma aega, vabatahtlikku tööd, mis väga sageli on eriti eripäraste oskuste tõttu veelgi väärtuslikum. Raha on lihtsam annetada kui aega.

Selle aasta jõuluootuses tekkis mul mõte, et tegelikult tuleb paluda, et inimesed annetaksid lisaks rahale ja ajale, mis on osa nende elust, kogu oma elu. Lõpuks on nii, et individuaalselt vajame me oluliselt vähem, võibolla peaaegu mitte midagi, kuid kollektiivina, kogudusena, vajame väga palju – lunastust.

Kogudus liidab, koguduse kodu on kirik. Teeme kodu korda ja hoiame korras – toetame Jõelähtme kirikut. Alustame orelist. Imelist jõuluaega!

Janek Mäggi
Kirikufondi juhataja