Kolmapäeval, 10. juunil toimub taas ohuteavitusesüsteemi EE-ALARMi üleriigiline test. Iga inimene saab seda päeva või ka testi kriisivalmiduse parandamiseks ära kasutada: võtta päevast kasvõi kolm minutit, et mõelda perega või tööl läbi, kuidas ollakse valmis näiteks pikaajaliseks elektri-, vee- ja  sidekatkestuseks või katsetada hoopis testi ajal läbi varjumist.

Ohuteavituse test toimub taas juba harjunud viisil – ennelõunal saadetakse SMSiga info vahemikus 15.00-15.10 toimuva testi kohta, mil käivitatakse suuremates asulates sireenid, saadetakse teavitused Eesti äpi ja „Ole valmis!" mobiilirakenduse kaudu ning kuvatakse ribatekst ERRi kanalites. 

Iga inimene, pere, asutus ja ettevõte saab samal päeval teha väikese, kuid olulise sammu oma kriisivalmiduse parandamiseks. Võtta testi päeval vähemalt kolm minutit, et mõelda või arutada lähedaste, kolleegide või töötajatega läbi, kuidas olla valmis igapäevaelu tõsiselt häirivateks ootamatusteks ehk kriisideks.

Testiga samal nädalal harjutavad enam kui 130 riigiasutust, omavalitsust, ettevõtet ja kodanikuühendust laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse suurõppusel ILVES 2026 kriisiolukordades tegutsemist. Ilvese õppusel osalevad organisatsioonid mängivad ohuteavitussüsteemi testi ajal läbi varjumist. 

Kriisivalmidus ei tähenda ainult varjumist, kuid arvestades viimasel kuul meie õhuruumi eksinud ründedroonidega seotud ohtu, on ka selle läbi mõtlemine kriitiline. Aga kriisivalmidus tähendab ka oskust hakkama saada elektri-, vee-, kütte- või sidekatkestuse ajal, oskust aidata lähedasi ning valmisolekut vajadusel kiiresti kodust lahkuda. 

• Kuidas saame hakkama, kui mingil põhjusel pole pikemat aega joogivett?  Kolme aasta eest tabas Kuressaare veevärki reostus, kus üle nädala polnud võimalik joogivett kasutada. Kuidas sellises olukorras valmistada süüa, pesta käsi või kasutada tualetti? Kuidas transportida koju vett mujalt?

• Kas kodus on piisavalt toiduvarusid, et vajadusel nädal aega hakkama saada? Äkki on kõik juba olemas, aga kuidas näiteks toitu valmistada, kui elektrit pole? 

• Kuidas saame infot, kui mobiilside või internet ei tööta? Autoraadiost, patareiga raadiost?

• Paratamatult tähendab kriisiks valmisolek seda, et tuleb pere ja lähedastega läbi arutada ning plaanida, kuidas saada hakkama, kui suurõnnetus või äärmisel juhul sõjaline oht sunniks kodust lahkuma. 

• Kasulik on ka arutada, kuidas varjuda, kui on päriselt läheduses plahvatusoht või tuleb varjumissuunis. Kusjuures oht ei pea olema kaugeltki sõjaline. Varjumisvajadus ei teki ainult sõjalise ohu korral. Ka suurõnnetus, näiteks plahvatusoht ohtliku veosega, võib kaasa tuua vajaduse kiiresti siseruumidesse varjuda.

• Kas pere oskab käituda, kui tuleb käitumissuunis EE-ALARMist? Kas lapsed oskavad SMSe telefonist üles leida?

• Kas varjumishoiatuse saamisel teatakse, kuhu minna kodus või koduteel? Kas lapsed teavad kahe seina reeglit ehk oskavad liikuda akendest eemale kohta, kus  välisõhu vahele jääb vähemalt kaks seina?

• Kas oled tõmmanud alla näiteks Eesti äpi või „Ole Valmis!" mobiilirakenduse ja seadistanud selle ohuteavitusi edastama?
   

Detailsemad juhised pere, kodu, korteriühistu või töökoha kriisivalmiduse parandamiseks leiab veebilehelt www.olevalmis.ee ja „Ole Valmis!" mobiilirakendusest.

Mais lisandus olevalmis.ee lehele ka elanikkonnakaitse e-koolitus, kust saab muu hulgas teadmisi esmaabi, psühholoogilise esmaabi ja kogukonna kriisivalmiduse kohta.

Ohuteavituse testid on tulnud, et jääda. Järgmine üleriigiline ohuteavituse test toimub kolmapäeval, 14. oktoobril ning langeb kokku ka elanikkonnakaitse kuuga. See annab hea võimaluse rääkida testipäeval kriisivalmidusest ka koolides ja haridusasutustes.