Me tähistame jõule igal aastal, ent jõuluevangeelium jääb meile sageli kaugeks. Me muudame pühad dekoratsiooniks, mille juurde käivad pühademeeleolu, kingituste vahetamine ja lühike viisakushooaeg. Oleme mõneks nädalaks lahkemad, ostame tarbetuid asju inimestele, keda me vaevu tunneme, ja loodame, et sellest piisab. Nii taltsutame jõululoo.  

Jumala inimeseks saamise juurde kuuluvad lauda lehk, higi ja pisarad. See lugu ei lõhna pühade järgi, vaid nagu elu ise. Just seepärast kipume seda ilustama ja muutma magusalt muinasjutuliseks. Me tahame näha ingleid ja lume langemist, mitte mõelda alandusele, laudale ja pudulojustele. Ometi just nii alandab Jumal iseennast meie keskele. Ta ei tule ideena, vaid inimesena. Ta tuleb ligi, keha ja meelte keeles.

Sageli otsime vaimsust vastassuunas, eemal kehast ja maisusest. Maailmas on palju erinevaid „vaimse teekonna" lugusid, mis eeldavad kehast ja meeltest lahtiütlemist. Jõulude tõeline šokk seisneb vastupidises liikumises. Igavene ja mõõtmatu Jumal astub sinna, kus inimene päriselt elab, ja saab käega katsutavaks.

Meie mugavus tahab Jumalat hoida turvalises kauguses ja taandada abstraktseks põhimõtteks. Apostel Johannes räägib teisiti. Ta ei kirjelda ideed ega sisemist nägemust, vaid kehalist ja meeltega kogetud tegelikkust: „Mis algusest peale on olnud, mida me oleme kuulnud, mida me oleme oma silmaga näinud, mida me oleme vaadelnud ja mida meie käed on katsunud – seda me kuulutame Elu Sõnast." (1Jh 1:1).

Sõna ei jää üksnes mõisteks, vaid saab lihaks ja tuleb meie keskele. Ta on nii ligi, et Teda võib puudutada. Jõululoo vaikses alguses kostab Tema nutt lauda läppunud õhus. Nii saab mõistetavaks, mida kristlik traditsioon nimetab vaimseteks meelteks. See on meelte sügavam eristusvõime. Meie meeled ei ole takistus, vaid keel, mille kaudu Jumal annab end tunda.   

Alustame puudutusest. Tõeline armastus ei hoia end turvaliselt eemal, vaid tuleb teisele ligi ja on valmis ise haiget saama. Vaimne puudutus on kaastunne, mis laseb teise inimese valul meid kõnetada. Mõnikord piisab ühest vaiksest käest teise õlal. Pimedusse tekib veidi valgust, midagi päriselt tajutavat. Nii algab osadus.

Sellel lool on ka lõhn. Jõululoo algne laudalehk toob nähtavale elu maise ja karmi külje. Just nõnda on Jumal kohal ka meie elu hämarates paikades. Vaimne haistmine on sisemine eristamisvõime, mis tunnetab ehtsuse lõhna, eristab tõde valest ja armastust isekusest. See kutsub meid tunnistama oma elu tõelist palet, oma muresid, kahtlusi ja hirme, ning nägema, et just sinna tuleb Jumal ligi.

Nägemine ei ole ainult silmade töö. Meie pilk on harjunud suurte ekraanide ja hiiglaslike monumentidega, kuid Jeesuse loos annab Jumal end näha pisikese imikuna. See kutsub märkama pühadust mitte hiilguses, vaid alandlikkuses, argistes hetkedes. Vaimne nägemine tähendab puhast südant, mis näeb Jumalat. See on sisemine selgus, mis aitab vaadata maailma armastuse ja tõe läbi. Kas me märkame Jumala ligiolu oma lähedase väsinud pilgus, kui ta pärast rasket päeva ukse avab?

Me ei ela vaikuses, vaid pidevas müras. Jõululoo keskmes pole ainult inglite laul, vaid see, et maailma loonud Sõna on saanud lapseks ja lamab hällis. Selle mõistmiseks tuleb peatuda ja vaikida, kuulda Jeesuslapse nuttu, mis kuulutab, et mõõtmatu Jumal on tulnud meie haprasse inimellu. Vaimne kuulmine tähendab oskust vaikuses tabada, mis on oluline, ja eristada Jumala ning ligimese tasast häält ümbritsevast mürast.    

Lõpuks maitsemeel. Jumal sai inimeseks ja tundis nälga ning janu, sõi leiba ja jõi vett. Vaimne maitsemeel on südame maitsemeel – sisemine eristusvõime, mis tunneb ära hea ja halva. Psalmist ütleb: „Maitske ja vaadake, et Issand on hea." (Ps 34:9) ja kutsub meid seda ise kogema. Kui jagame jõululauas viimast piparkooki naabriga, keda vaevu tunneme, mekime midagi enamat kui üht piparkooki. Me maitseme jagamist, millest sünnib tänulikkus.

Jõulud toovad meieni Jumala inimeseks saamise müsteeriumi, mis raputab meie harjumuspärast pilti Kõigevägevamast. Jumala Sõna sai lihaks ja tuli meile nii lähedale, et me võime Teda puudutada, näha, kuulda, kogeda Tema ligiolekut meelte kaudu. See tähendab, et ükski meie hapruse ilming – ei ebaõnnestumised, haigused ega kahtlused – ei ole Talle võõras. Isegi argised elamused võivad saada Temaga kohtumispaigaks.

Müsteerium ei ole selles, et meie peaksime ise ronima mäetippu valguse järele. Saladus on selles, et valgus ise on laskunud meie orgudesse ja tulnud meie keskele. Ta tuleb lauta, meie elu haisevatesse ja segastesse kohtadesse, et olla seal lähedal ja puudutatav. Ta ei nõua meilt tegusid, millega end tema ees tõestada. Ta ootab, et avaksime oma meeled ja südame, et julgeksime olla inimesed – haavatavad, ebatäiuslikud ja ometi Jumala poolt lõputult armastatud. Kui me ei põgene selle maise tegelikkuse eest, vaid laseme Jumalal end meelte kaudu puudutada, siis tõstab Ta meid tasapisi üles argipäevast Jumala ja nähtavast nähtamatu poole. Võib-olla tähistamegi jõule selleks, et see lugu jõuaks meelte kaudu südamesse ja sealt edasi ellu, ka siis, kui kuusk on juba toast välja viidud. 

Margus Kirja
EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus

Päisefoto: Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik. Autor: Margus Kirja

Eesti jõulukirik on sellel aastal Jõelähtme kirik
Eesti jõulukirik on sellel aastal Jõelähtme kirik. Jumalateenistusel osaleb Eesti Vabariigi president Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega. Presidendi osalemine on ilus traditsioon, mille sõnum on: Eesti on kristlik maa. Kes jõuluõhtul kirikusse ei jõua, saab avada teleri ja kirik tuleb talle koju.

ETV teeb 24. detsembril kell 16.00 otseülekande kümnetesse tuhandetesse Eesti kodudesse.

Kirikufond on viie aktiivse tegevusaasta jooksul kogunud iga aasta detsembris raha Eesti jõulukirikule. Jõelähtme kirikus on väga konkreetne vajadus: orel on vaja korda saada, selleks on vaja veel 72000 eurot. Annetada saab Kirikufondi kontole, mille leiate Kirikufondi kodulehelt www.kirikufond.ee, selgituseks kirjutage „Jõelähtme kiriku orel".

Kogudus liidab, koguduse kodu on kirik. Teeme kodu korda ja hoiame korras – toetame Jõelähtme kirikut. Alustame orelist. Imelist jõuluaega!