4.08.22

Elanikke: 67 inimest (1.08.2022 aasta seisuga)

Facebooki leht: Vandjala küla

Külavanem: Tiia Välk

 

Vandjala on ridaküla pika varjulise külateega, mikda ääristavad maa- ja paekividest laotud sammaldunud aiad. Kiviaiad jaotavad ka õue- ja aiaalad omaette tsoonideks ning enamik hooneid on ehitatud paekivist. Vandjala küla on säilitanud suure osa oma põlisest arhailisest väljanägemisest. Maaliline kiviaiaga piiratud vana külatänav põlispuude all meenutab vabaõhumuuseumi. Hästi on säilinud talude paeehitised, mis on suures osas ehitatud 1850. aasta paiku (Allikas: Tiia Välk ja Hans Kaldoja).

 

Vandjala küla infokaarti saab vaadata siit (Koostajad: Tiia Välk, MTÜ Rebala Kultuuriruum ja Jõelähtme vald)

 

AJALUGU

Esmakordselt mainiti Vandjala küla 1241. aastal Taanimaa Hindamisraamatu Eestimaa nimistus, Raamat on koostatud 1219.a. Taani munkade poolt külade ristimise käigus üleskirjutatud andmete põhjal. 1714. aastast kuulus Vandjala küla Katariina I-le. 1868 aastal avatakse külas Aruküla Õigesusukiriku Kostivere abikool-palvemaja, mile ehitamine langeb kokku laialdse venestamispoliitikaga Aleksander III ajal. Aegade jooksul on rahvasuus liikunud erinevaid legende ja lugusid, kuidas pärast Põhjasõda ja katkuaega tühjaks jäänud Vandjala küla uuesti asustati.

Küla on kuulunud Jõelähtme kihelkonna alla. Vandjala küla suurus ei ole alates 13. sajandist eriti muutunud. Küll on aga küla ajalugu olnud kirev. 1379. aastal on esmakordselt mainitud Kostivere mõisa nime (Kostifer). Vandjala on selle mõisa koosseisu kuulunud sajandeid. 

 

VAATAMISVÄÄRSUSED

 

Vandjala küla asub Rebala muinsuskaitseala tuumikalal, kõige väärtuslikumas tsoonis. Säilinud on Vandjala soo. Männiku soost, mis suures osas hävis Maardu Lõunakarjääri tegevuse tagajärjel, on säilinud umbes 15-20 hektarit. Praegu on see ala kaetud männimetsaga.

 

Alles on ka Katkootsa karjamaade osad, mis jäid Maardu Lõunakarjäärist mingil määral puutumata. Samuti on säilinud looduslikud karjamaad, väärtuslikud niidud. Küla territooriumil on säilinud kiviaedu, kivikalmeid, kultusekive. Vana Vandjala südames on rändrahn Hallikivi, millega on seotud mitmeid pärimusi. Külatee lõpust paarisaja meetri kaugusele jääb Maardu fosforiidikaevanduse lõunakarjääri kõrge nõlv, millelt avaneb vaade karjäärile, Maardu külale ja ümbritsevatele põldudele.

 

Küla lõpus olevaid karjamaid kutsus külarahvas Katkootsa karjamaadeks. Seal, Vandjala ja Maardu külade vahel olevat Põhjasõja järel levinud katk seisma jäänud. Hiljem ehitati sinna Katku kõrts, tänapäeval on see koht fosforiidikaevanduse alla jäänud ja üle ujutatud.  (Allikas: Tiia Välk ja Hans Kaldoja). 

Põhjalikum ülevaade ajaloost ja vaatamisväärsustest on kirjas Vandjala küla e-raamatus.

Vandjala küla jääb Kultuuriloolisele Piritalt Vana-Vastseliina suunduvale palverännuteele.