Elanikke: 12 inimest (1.10.2023 aasta seisuga)
Veebileht: Võerdla küla
Külavanem: Piret Pintman-Hellaste
Võerdla asub Harjumaal, Jõelähtme vallas, umbes 20 km kaugusel Tallinnast. Võerdla vana küla asub Rebalast läänes ning on 1976. aastast mõnda aega olnud ka Rebala küla osa.
AJALUGU
Küla on kandnud erinevatel aegadel erinevaid nimesid (Woerla, Voerdla, Verla, Vyerdla,Vörla,Võõrdla). 1241. aastal valminud Taani Hindamisraamatu järgi kandnud nime Vaerael, adramaade arv 17 ning omanikuks või läänimeheks olnud Tuvi Palnis ja Lithard. Hiljem kuulus küla Maardu mõisnikele von Brevernitele. 1726. aastal on küla Maardu rannakülade nimekirjas. 1850. aastal kaob Maardu mõisas iseseisva üksusena Maa-Kallavere küla. Selle elanikud saab kiriku hingeloendis leida vabadike nimekirjast ning talumaad Võerdla küla kaardil Väike-Võerdla külaosana. Võerdlat ennast hakatakse nimetama Suur-Võerdlaks. On olnud erinevatel ajastutel Jõelähtme, Nehatu ja Iru valla koosseisudes.
VAATAMISVÄÄRSUSED
Võerdla kuulub Rebala muinsuskaitseala koosseisu. 1975. a. leiti siin V. Lõugase poolt muistne asulakoht, kolm kivikalmet ja kaheksa kultuse- ehk lohukivi, mida on peetud Eesti pronksiaegseks (1800-500 a.eKr) kultuurinähtuseks. Koos naaberkülade Rebala, Vandjala, Parasmäe külaga on olnud üks vanemaid muistseid asustuskeskuseid.
Vaadates Eesti Vabariigi aegset kaarti ja tänast põhikaarti, siis võib öelda, et 22 talust üle 15 talukoha ehk Väike-Võerdla jäi 1970-ndatel Maardu Fosforiidikaevanduse alla. Säilinud on ainult Suur-Võerdla osa, hävitati 2/3 külast. Kaotatud kodude ja lahkunud inimeste meenutamiseks paigaldati Tallinna Prügila tee äärde, endise Kostivere kõrtsi varemete lähedale 5.mail 2005. aastal mälestuskivi.
Võerdlas asub Eesti esimene Lemmikloomade kalmistu ja kevad-suvisel perioodil tegutseb OÜ Iluaianduse Puukool.
2018. aastal ilmus Piret Pintman-Hellaste koostatud Võerdla küla raamat "Võerdla küla kohad, talud ja inimesed".
Meenutusi "Võerdla küla nõukogude ajal. 1960-1970.ndad Võerdla küla ajaloos" saab lugeda siit (koostaja Piret Pintman-Hellaste)
"Jalutuskäik Maardus – Peatus nr 8 Eesti Fosforiit" on Jõelähtme valla naaberomavalitsuse Maardu 40. aastapäeva videomeenutustes üles võetud. Nimelt jagunevad mitmed koduvalla piirkonnad mõlemasse, nii Jõelähtme kui ka Maardu ajalukku.
Vahvale ajalooretkele kutsuvad Maardu linnapea Vldadimir Arhipov ja loodusteaduste õpetaja, tore jutuvestja ja ajaloosõber Irina Ivahnenko."