Abitud loomad

Abitust loomast tuleb teada anda riigiinfo telefonile 1247.

 

Juhul, kui näete üksikut looma/lindu, siis pidage meeles reeglit number üks: terve loom ega üksik looma-linnupoeg ei vaja inimeste sekkumist ja ta tuleb rahule jätta.

Abitu olukorrana ei saa enamasti käsitleda seda, kui loom/lind on üksi – seda ka siis, kui tegu on pojaga.

Looma/lindu ei tohi puutuda ega muidu häirida (vahtida, silitada, sülle võtta).

Paljudel pealtnäha hüljatud poegadel on olemas vanemad, kes neid toidavad-kaitsevad.

Lisaks võivad paljud linnupojad (rästad, kuldnokad, kakud) olla sellises eas, et pesast lahkumise aeg on käes - nad ei pruugi veel lennata, vaid varjuvad põõsaste vahele ja rohu sisse ja otsivad lisaks vanematelt saadavale toidupalukesele ka ise toitu ning elavad oma tavalist linnuelu.

 

Liikluses viga saanud või hukkunud loomast teatamine

Maanteel hukkunud suuruluk (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits) - teavitada riigiinfo telefonile 1247.

Maanteel (riigiteel) hukkunud muu loom - helistage telefonil 1247 , epost: 1247@1247.ee.

Kohalikul teel ning tänaval (alevikus,külas) hukkunud loom - teatage Jõelähtme Vallavalitsusele (tee omanik).

 

Täpsem info Keskkonnaameti kodulehelt.

Olulised soovitused:

• Ära paku metsloomadele toitu – nii linnas kui linna ümbritsevatel rohealadel on piisavalt toiduallikaid ning lisatoitu metsloomad ei vaja. Metsloomade toitmisega ei tee sa neile teenet vaid endale tulevikus probleemi. 
• Hoiusta biojäätmeid kinnises komposteris või konteineris ning ära jäta lemmiklooma toitu õue, sest valveta jäetud lihtsasti kättesaadav toit võib meelitada metslooma koduõuele.
• Kata hoonetel kinni kõik avaused, mida metsloomad võivad varje- või pesitsuspaigana kasutada, muidu võid endale majanaabriteks saada näiteks nugised, kellel on su maja soojustusega omad plaanid.  
• Ära mine metslooma juurde, las tema kõnnib oma rada. Kindlasti ära suru metslooma alasse, millest tal väljapääsu ei ole (aianurk vmt). Hirmunud loom võib käituda ettearvamatult. Mida suurem on vahemaa inimese ja metslooma vahel, seda vähem ohtu loom tajub. 
• Tea, et metsloomad võivad levitada haigusi või parasiite, mh koduloomadele (näiteks kärntõbe põhjustavad lestad rebasel võivad nakatada ka koeri). 
• Väldi kiirete ja äkiliste liigutuste tegemist metslooma läheduses, sest loom võib seda tõlgendada ohuna, mille eest on vaja ennast kaitsta (nt rünnak enesekaitseks). 
• Ära mine ise vigastatud metslooma päästma (mh katsuma) vaid teata sellest riigi infotelefonil 1247. Vigastatud loom võib käituda ettearvamatult. Haige loom võib levitada ka haigusi ja parasiite. 
• Hiljemalt kevadel enne lindude pesitsusaja algust vaata üle oma hoone katus (ja edaspidi siis kontrolli seda), et kajakad katusele  pesa ei teeks. Kõik katusele kogunev risu, oksad ja samblahunnikud tuleb koheselt koristada. Kui kajakas on aga siiski katusele pesa teinud ning munad munenud, ei tohi teda enam segada. Pesitseva linnu häirimine on seadusega keelatud. 

Metsloom loetakse hättasattunuks või abivajavaks, kui

• loom on silmnähtavalt vigastatud ning vigastus ei laabu iseeneslikult;

Vigastused on osa metsloomade elust ja looduse loomulikust toimimisest. Vigastatud või ka hukkunud loomad on olulisel kohal teiste loomade (nt kiskjate, raipetoiduliste loomade ning lagundajate) toidulaual.

• loom on abitus seisundis;

Näiteks on loom jäänud kinni (nt kukkunud auku, takerdunud aia vahele vms) või sattunud väljaspoole oma loomulikku elukeskkonda (nt paanikas suuruluk asulas) ning tema looduslikku keskkonda naasmine on välistatud ilma kõrvalise abita.

• loomapoeg on orvustunud ning seejuures on orvustumise kohta selge veendumus;

Orvustumine ei saa olla pelgalt kellegi arvamus. Orvustunuks loetakse loom üksnes siis, kui on tõendeid loomavanema hukkumise kohta või on vanem vigastatud nõnda, et ta ei ole enam võimeline oma järglas(t)e eest hoolitseda. 

Metsloom ei ole hättasattunud või abivajav, kui

 

• loom käitub ebatavaliselt, kuid ei ole nähtava vigastusega

Ebatavaliselt või kummaliselt võivad käituda loomad näiteks haiguse tõttu. Haigused on osa looduse loomulikust toimimisest ning looma organism tugevusest sõltub, kas loom taastub haigusest või otsustab loodus looma saatuse üle. 

• looma kohatakse linnaruumis

Välja arvatud olukord, kus suuruluk või näiteks ilves on ilmselgelt jäänud tiheasustusalale lõksu ja ei pääse ise enam alalt välja. 

• loom on loomataudikahtlusega või sellesse nakatunud

Mistahes taudi kahtlusega loomast teavita Põllumajandus- ja Toiduametit. Nt sigade Aafrika katku tõttu surnud metssigadest või lindude gripi tunnustega lindudest teavita https://seakatk.ee/teata avaneb uues vahekaardis  ja https://linnugripp.ee/teata avaneb uues vahekaardis.

• loomapoeg näib abitu, kuid kelle orvustumise kohta pole veenvaid tõendeid

Metskitselaps niidul rohu sees ei ole üldjuhul orvustunud, ta ema on kuskil läheduses. Ära mine tallekest „päästma" vaid liigu loomast eemale. Ka paljud linnupojad ei ole abi vajavad ega hädas, kui nad rohu sees ringi liiguvad – tegu võib olla pesahülgajatega. Ka nende vanemad on kuskil läheduses ja käivad linnupoega toitmas.