Elanikkonnakaitse
Elanikkonnakaitse eesmärk on kaitsta inimesi hädaolukordade ning riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude korral.
Elanikkonnakaitse aluseks on elanikkonna suutlikkus ennast ise vähemalt 7 päeva jooksul kaitsta ja vajaduse korral üksteist kuni abi saabumiseni aidata. Elanikkonnakaitse on ühiskonna eri osaliste – inimeste, kogukondade, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtjate ja valitsusasutuste – ühine jõupingutus.
"Ole valmis!" Päästeameti juhised kuidas võimalikeks kriisiolukordadeks pere ja kogukonnaga valmistuda leiad SIIT lingilt.
Naiskodukaitse loodud on äpp käitumisjuhistega erinevates ohuolukordades „Ole valmis!". Selle saab alla laadida nii Google Play kui ka Apple e-poest ning kui rakendus on alla laetud, saab seda kasutada ka siis kui internetiühendus puudub.
Võimalike kriisiolukordadeks valmisoleku, oskuste ja elanike teadlikkuse tõstmise ning elanike kaitsel erinevate asutuste koostöö tagamise eesmärgil on Jõelähtme Vallavolikogu moodustanud volikogu juurde elanikkonnakaitse komisjoni.
Jõelähtme Vallavolikogu elanikkonnakaitse komisjoni koosseis:
Esimees: Tõnis Tuuder (volikogu liige)
Aseesimees: Andrus Sepp (volikogu liige)
Liikmed:
- Pentti Pilnik (volikogu liige)
- Rait Killandi
- Riina Vahisalu
- Sandra Varik (noortevolikogu liige)
Hädaolukord ja kriisireguleerimine
Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist.
Kriisireguleerimise eesmärk on tagada inimeste ja vara suurem turvalisus, riigi suurem julgeolek ning suurem õnnetustele ja sündmustele reageerimise võimekus. Iga asutus ja isik vastutab oma valdkonna kriisireguleerimisülesannete täitmise eest.
Kriisireguleerimise teema ja sellega seotud õigusaktidega on võimalik tutvuda siseministeeriumi kodulehel.
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste kriisireguleerimisülesannete täitmist.
Regionaalne kriisikomisjon koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste piirkondlike struktuuriüksuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste kriisireguleerimisülesannete täitmist regioonis.
Omavalitsusüksuse kriisikomisjon koordineerib kriisireguleerimist kohaliku omavalitsuse üksuses. Jõelähtme vallas koordineerib kriisireguleerimist Jõelähtme valla kriisikomisjon.
Jõelähtme valla kriisikomisjoni ülesanneteks on:
- koordineerib vallas kriisireguleerimist;
- teavitab avalikkust hädaolukorrast Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras;
- abistab vajaduse korral Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorra väljakuulutamisel määratud eriolukorra juhti hädaolukorra lahendamise koordineerimisel, teabevahetuse korraldamisel ja täidab eriolukorra juhi antud ülesandeid;
- abistab vajaduse korral hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamisel;
- kooskõlastab kohaliku omavalitsuse õppuste kavandid;
- kinnitab kooskõlastatult õppuse korraldajaks kavandatud asutusega kohaliku omavalitsuse hädaolukorra lahendamise õppuse aja, õppuse korraldaja ja hädaolukorrad, mille lahendamise protseduure ja võimekusi kontrollitakse;
- teeb regionaalsele kriisikomisjonile ja pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise, elanikkonna turvalisuse tagamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta vallas;
- peab arvestust valla haldusterritooriumil olevate ja hädaolukorras kasutatavate ressursside kohta, välja arvatud riigiasutuste ressursid;
- annab hinnanguid ja teeb ettepanekuid valla õigusaktide eelnõudele, mis käsitlevad kriisireguleerimise valdkonda;
- tulenevalt hädaolukorra riskianalüüsist korraldab valla territooriumil ennetusmeetmete rakendamist ja riskikommunikatsiooni teostamist;
- teeb Jõelähtme Vallavalitsusele ettepanekuid uuringute läbiviimiseks ja eksperthinnangute tellimiseks;
- teeb kriisireguleerimise alast koostööd pädevate riigiasutuste ja teiste omavalitsuste kriisikomisjonidega;
- koostab ja kinnitab igal aastal komisjoni järgmise aasta tööplaani ja esitab selle regionaalsele kriisikomisjonile;
- koostab ja kinnitab komisjoni iga-aastase tegevuse kokkuvõtte ja esitab selle regionaalsele kriisikomisjonile;
- täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
Jõelähtme valla kriiskomisjoni koosseis:
Esimees Andrus Umboja (vallavanem)
Liikmed:
- Art Kuum (abivallavanem)
- Priit Põldma (abivallavanem)
- Leho Kure (vallasekretär)
- Tõnis Tuuder (vallavolikogu elanikkonnakaitse komisjoni esimees)
- Teet Sibrits (vallavalitsuse keskkonna- ja kommunaalosakonna juhataja)
- Carmen Viherpuu (vallavalitsuse haridus-, kultuuri-ja sotsiaalosakonna juhataja)
- Kalev Algo (IT-juht)
- Laura Ruul (kommunikatsioonispetsialist)
- Ivo Roosimägi (Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik)
- Sergei Savin (Päästeameti Põhja päästekeskuse Muuga päästekomando pealik)
- Avo Aljas (Kaitseliidu Rävala malevkonna pealik)
- Ain Mutli (vee-ettevõtja OÜ Loo Vesi juhatuse liige)
- Kalev Salvet (elektriettevõtja Loo Elekter AS juhatuse liige)
- Raivo Melsas (soojusettevõtja Adven Eesti AS juhatuse liige)
- Rait Killandi (MTÜ Kaberneeme Klubi juhatuse liige)
- Meelis Oja (MTÜ Kostivere Tuletõrje Selts juhatuse liige)
- Martin Mäemets (MTÜ Neeme Päästeselts juhatuse liige)
| Vabatahtlikud päästekomandod | |
| Kostivere Tuletõrje Selts | Meelis Oja: telefon: 58 423 004 |
| Neeme Päästeselts | Martin Mäemets: telefon: 58 147 800 |
| Kaberneeme Klubi | Rait Killandi: telefon: 50 66 697 |
| Jõelähtme Elanikkonnakaitse Selts | +372 55 567 012 |
| Päästeteenistus/politsei | 112 |
| Riigiinfo telefon 24/7 (eesti, vene, inglise keeles) Riigiinfo telefon on hädaabinumbri 112 kõrval tegutsev tasuta infonumber, mis pakub ööpäev läbi infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara. | 1247 |
| Piirkonnapolitseinik Kersti Kald; | 61 24 659; 53 339 076 |
| Naiskodukaitse Jõelähtme jaoskond | nkk.joelahtme@naiskodukaitse.ee |
| Ohvriabi kriisitelefon | 116 006 |
Veevõtukohad külades
Jõelähtme valla külades asuvad tuletõrjehüdrandid, -veevõtupaagid ja looduslikud veevõtu kohad
Objektide asukohti näeb Maa-ameti kaardilt.
Info looduslike allikate kohta leiab https://allikad.info/springs. Valdavalt on allikavesi puhas ja tarbitav joogiks ilma eelneva töötluseta.
Harjumaa elanikkonnakaitse inforaamat
Kriisireguleerimise büroo on valmistanud Harjumaa kodanikele ennetava sisuga inforaamatu pealkirjaga „Harju maakonna riskid ja soovitused nendega toimetulekuks".
Hädaolukorrad võivad ohustada inimeste elu ja tervist, kahjustada oluliselt keskkonda, tekitada häireid elutähtsa teenuse toimimises või tekitada suurt varalist kahju. Seega on hädaolukorras oluline elanikkonna valmisolek ja õige käitumine.
Käesolev inforaamat kirjeldab Harju maakonnas enam ettetulevaid riske ja annab soovitusi nendega toimetulekuks. Iga inimese teadlik käitumine aitab ära hoida suurema kahju tervisele, varale ja keskkonnale.
Related Assets:
Kaitseliit ja Rävala malevkond: turvatunne algab kogukonnast
Eesti rahvuslik julgeolek ei tühine pelgalt relvajõududel ja politseistruktuuridel, olulist rolli mängib vabatahtlikel põhimõtetel toimiv kaitseliit. Rävala malevkond tegutseb Tallinna lähiümbruses: Viimsi, Jõelähtme, Maardu, Kuusalu, Loksa, Anija, Raasiku, Aegviidu. Ent mida tähendab kaitseliidu ja Rävala malevkonna kohalolek reaalselt kõigi siinsete elanike ja ettevõtjate jaoks?
Rävala malevkond – kogukonna kilp ja tugi
Malevkond on kaitseliidu Harju maleva allühik, mille liikmeteks on sõjaväelist ettevalmistust omavad vabatahtlikud, kes on valmis kaitsma oma kodukanti. Malevkond koosneb kompaniidest, kus igaühel on spetsiifilised ülesanded: kiire reageerimine, logistiline toetus või tsiviil-sõjaline koostöö.
Malevkonna liikmed pole pelgalt sõjaväelise valmisolekuga isikud; nad on naabrid, kogukonnaliikmed ja sageli ettevõtjad, kes täiendavad oma teadmisi ja oskusi kaitseliidu kaudu. Just vabatahtlikkus ja pühendumus annavadki malevkonnale erilise väärtuse –mõistetakse kohalikku elukorraldust ja osatakse reageerida piirkonna vajadustele.
Turvalisus igapäevaelus: kaitse siseohtude vastu
Ehkki kaitseliidu rolli nähakse tihti seoses sõjalise kaitsega, on Rävala malevkond oluline partner ka tsiviilkriisides. Vabatahtlikud osalevad regulaarselt kriisiõppustel, kus harjutatakse reageerimist looduskatastroofidele, suuremahulistele elektrikatkestustele jm ootamatutele olukordadele.
Malevkonna liikmete kohalolek ja valmisolek teevad neist olulised tugisambad, kui piirkonnas tekib vajadus kiiresti organiseeritud abi järele – liiklusõnnetuse järgse liikluskorraldusega või ulatusliku evakuatsiooniga – malevkonna vabatahtlikud on valmis koostööks nii politsei, päästeameti kui ka kohaliku omavalitsusega.
Ettevõtjatele usaldusväärsus ja stabiilsus
Malevkonna kohalolek tähendab piirkonna ettevõtjatele suuremat turvatunnet. Liikmete pidev valmisolek aitab vähendada riske, mis võivad kaasneda nii rahutuste, vandalismi kui ka ulatuslikemate kriiside korral.
Ettevõtete jaoks on oluline teada, et nendekülgne taristu on kaitstud. Malevkonna töö tagab kiire reageerimise, vähendades ärikatkestuste mõju kriisiolukordades. Ettevõtjad saavad teha koostööd malevkonnaga kriisiplaanide koostamisel ja turvalisuse tõhustamisel, andes neile konkurentsieelise ja aidates kaasa piirkonna majanduse stabiilsusele.
Kaitseliit välisvaenlase vastu – kohalik kõrgendatud valmisolek
Rävala malevkonna ülem ja liikmed mõistavad täpselt, kui oluline on olla valmis kaitsta kodumaad välisvaenlase eest. Regulaarne lahingvalmiduse treening, koostöö Eesti kaitseväega ja rahvusvahelised õppused tagavad, et malevkond on sõjalistes kriisides operatiivselt valmis. Oluline on märkida, et malevkonna vabatahtlikud teavad oma kodupiirkonna eripärasid – teid, maastikku ja haavatavaid kohti – ning saavad seetõttu kriisiolukordades tõhusalt tegutseda.
Kaitseliidu võimekus ei piira end ainult relvastatud konfliktide lahendamisega. Malevkonna tegevus hõlmab ka strateegiliste rajatiste, kommunikatsioonivõrkude jm oluliste taristute kaitsmist, vähendades sõjalisi ja hübriidohtusid.
Kogukondlik ühtekuuluvus ja usaldus
Kaitseliit ja Rävala malevkond ei ole pelgalt kaitseühendus – nad on olulised osad kohalikust kogukonnast. Regulaarne koostöö kohalike elanike ja organisatsioonidega loob vastastikust usaldust. Näiteks korraldab malevkond avatud uste päevi, kus elanikud saavad tutvuda kaitseliidu tegevusega, proovida varustust ning saada teadmisi kriisiolukordadeks valmistumisest.
Kuidas kogukond saab kaasa lüüa?
Liikmeks astumine pole ainus viis kaasa löömiseks. Kohalikud elanikud ja ettevõtted saavad toetada kaitseliidu tegevust mitmel viisil.
- Tutvu malevkonna tegevusega ja võta osa korraldatavatest üritustest.
- Ettevõtted saavad teha koostööd malevkonnaga kriisiplaanide ja evakuatsioonimeetmete tõhustamiseks.
- Malevkonna liikmed vajavad toetust ka moraalses ja logistilises plaanis. Iga panus, olgu see varustus, rahaline tugi või lihtsalt tänusõna, on oluline.
Tuleviku perspektiiv
Rävala malevkond ja kaitseliit tervikuna on olulised elemendid, mis aitavad tagada turvalisust ja stabiilsust nii kriisiolukordades kui ka igapäevaelus. Vabatahtlike pühendumus ja tegevus loovad aluse tugevamale ja vastupidavamale kogukonnale.
Olgu sise- või välisoht, malevkonna kohalolek tähendab seda, et Tallinn ja selle lähiümbrus on kaitstud – mitte ainult sõjaliste konfliktide korral, vaid ka igapäevakatsumuste ees. Kutsume kõiki elanikke ja ettevõtjaid kaasa mõtlema, kuidas saame koos suurendada meie kogukonna turvalisust ja heaolu!
Kuidas saad Sina panustada?
Maakaitseüksustega liitumine on võimalus igale vallaelanikule panustada oma kodukoha julgeolekusse. Kaitseliidu liikmeks saamine ei tähenda tingimata lahinguvarustuse selga panemist – on palju muid viise, kuidas oma oskuste ja teadmistega panustada. Logistika, side, meditsiin, toitlustamine – kõik need valdkonnad on olulised ja vajavad tugevaid tegijaid.
Kui oled huvitatud oma kodukoha turvalisuse suurendamisest ja soovid õppida, kuidas kriisiolukorras tegutseda, siis võib Rävala malevkond olla just see koht, kuhu kuuluda. Saad võimaluse õppida praktilisi oskusi, osaleda põnevates õppustes ja tunda end osana tugevast kogukonnast.
