Aja lugu elab siin...

Jõelähtme piirkond on rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe, samuti mitmekülgse looduse ja kaitstavate loodusobjektide poolest. Valla piirides asuvad kaitsealad:
 

  • Üks muinsuskaitseala: Rebala muinsuskaitseala
  • Neli maastikukaitseala: Kostivere maastikukaitseala, Ubari maastikukaitseala, väike osa Pirita jõeoru maastikukaitsealast, Kolga lahe maastikukaitseala (saared Koipsi ja Rammu)
  • Üks kohaliku omavalitsuse kaitse all olev looduse objekt: kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Ruu loodusobjekt.

Jõelähtme valla territooriumil voolab Jõelähtme jõgi, mis ühineb 3 km enne Ihasalu lahte suubumist Jägala jõega. Läänes on valla piiriks Pirita jõgi. Vald piirneb põhjast 42 km ulatuses Soome lahega. Pikka, käänulist rannajoont liigendab mitu poolsaart (Tahkumäe ja Koljunuki neem ning Ihasalu ja Kaberneeme poolsaar) ja mitu lahesoppi (Muuga, Ihasalu, Kaberneeme ja Kolga).

Kostivere maastikukaitseala ja Kostivere karstiala

Kostivere maastikukaitseala - Kostivere karstiala

LOODUSOBJEKT

Asukohta kaardil saab vaadata siit. 

Kostivere maastikukaitseala asub Harjumaal Jõelähtme vallas Parasmäe, Jõelähtme ja Loo küla ning Kostivere aleviku territooriumil, selle pindala on 111,7 ha, millest riigimaale jääb 81,9 ha. 

Tallinna poolt Narva poole suundujatel on heaks teetähiseks Tallinnast ca 20 km kaugusel otse Tallinn-Narva maantee kõrval ja maastikukaitseala lähedal  asuv Rebala keskus-muuseum ja kalmeväli. 

  Kostivere maastikukaitseala on populaarne külastuskoht nii kohalike elanike kui turistide seas. Maa-alal võib eristada nelja suuremat karstijärvedega ala (ehk langatusala), millest enim külastatavad on kaks keskmist (suurt ja väike) ala. 

Kostivere karstiala võeti esimest korda kaitse alla 1959. aastal ja nimetati 1999. aastal Kostivere maastikukaitsealaks.

Karstinähtused on tekkinud kivimite lahustumise ja erosooni tagajärjel, moodustades karstilehtreid ja karstiurkeid, avalõhesid, seenekujulisi moodustisi (sh nn Kivilaud), pisikesi koopaid ning teisi karstivorme. Ala veetase kõigub umbes viis meetrit. Seetõttu on suurvee ajal (peamiselt kevadeti) alad üleujutatud kuid suvel on karstijärved enamasti kuivad ja kasutusel rohumaana. Jõelähtme jõgi neeldub karstialal Kostivere asula juurest salajõena maa all ning tuleb maapinnale maanteest põhja pool Jõelähtme vana silla juures, mis jääb kaitseala piiridest välja.

  Kostivere maastikukaitseala on üleeuroopaline tähtsusega, see on Eestimaa tuntuim ja Harjumaa suurim (pindala 125 ha, riikliku kaitseala all on 16 ha) ning kuulub Natura 2000 võrgustikku. Kaitseala on eelkõige väärtuslik koosluste ja maastikuilme poolest.
Kostivere maastikukaitse on üks suuremaid leiukohti Eestis, kus on leitud üle seitsmetuhande taimega leiukoht. Alal võib eristada nelja suuremat karstijärvedega ala, millest enim külastatavad on kaks keskmist ala.
 
Kaitsealal oleva karjatusala keskel seisab ala kõige suurem väikeselohuline kultusekivi Liukivi (kõrgus kuni 3,5 m). Inimese tekitatud ümmarguste lohkude tegemise komme oli seotud viljakus- ja sigivusmaagia rituaalidega ning oli levinud I aastatuhandel eKr. Liukivil on kokku kuus lohku. Rahvapärimuse kohaselt olevat Kostivere liukivil lastetust raviv jõud, milleks tuli naisterahval palja tagumikuga kivilt alla sõita. Lohkudega inimtekkelisi kive on kaitseala territooriumil ca 100 ringis. 
 

See on populaarne sihtkoht kooliekskursioonidele aga ka teistele sihtgruppidele, kes liiguvad nii gruppidena kui ka üksinda. Parkla auto parkimiseks asub Rebala keskus-muuseumi juures.

Kostivere maastikukaitseala kaitse-eeskiri (kehtiv)

Kostivere maastikukaitse kaitsekorralduskava 2022-2031 (tööversioon)

Rohkem infot vaata puhka eestis veebilehelt.

Foto allikas: Looduskalender


10/3/22

Jõelähtme teejuht rändajale ja koduloohuvilisele

Kui soovid Jõelähtme valla põnevate paikade ja huviväärsuste kohta rohkem teada saada, siis sirvi Jõelähtme teejuhti

(Väljaandja Jõelähtme vallavalitsus koostöös Eesti Entsüklopeediakirjastusega, 2010)

 

 

Samuti leiab palju põnevat infot kohaliku elu kohta raamatust "Jõelähtme kihelkonna Kostifesri mõisa Wandjala ja Loo külade ajaloost ja vaatamisväärsustest". (Koostaja Tiia Välk, 2009)

 Vaata raamatut siit