Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmine
Keskkonnaamet on koostanud kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsuse ja sellele oodati huvigruppide, eelkõige kohalike omavalitsuste ettepanekuid kuni 21. aprillini 2023.
Muudatus, mis kõige enam puudutab kohalikke omavalitsusi, on seotud rahvaürituste korraldamisega. Keskkonnaamet teeb ettepaneku, et munitsipaalmaal toimuvad rahvaüritused edaspidi Keskkonnaameti kooskõlastuseta. Keskkonnaamet ei näe vajadust anda ürituse läbiviimiseks topelt kooskõlastust, munitsipaalmaal viiakse edaspidi rahvaüritusi läbi kohaliku omavalitsuse nõusolekul ja vastutusel. Erandina on Keskkonnaameti kooskõlastus vajalik rattaürituste korraldamiseks.
Kuna parkide planeerimisel on arvestatud kõrge külastuskoormusega ja pargid paiknevad sageli linnaruumis, on leevendus tehtud ka osalejate arvule rahvaürituse korraldamisel, lubades ettevalmistamata kohtadesse Keskkonnaameti nõusolekuta 50 asemel kuni 100 osalejat.
Ühtegi uut objekti kaitse-eeskirja muutmisega kaitse alla ei võeta ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta kaitsealuste objektide piire. Olemasolevate kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kohta leiab infot Eesti looduse infosüsteemist, kus on andmed 452 riikliku kaitse all oleva pargi, puistu ja arboreetumi kohta.
Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsus
Keskkonnaamet tutvustas väljatöötamise kavatsust MS Teamsi vahendusel 4. aprillil kell 13 SIIN. Parandusettepanekud või vastuväited väljatöötamise kavatsusele sai esitada Keskkonnaametile kirjalikult aadressile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 21. aprilliks 2023.
Lisainfo: Imbi Mets, tel. 329 5543, imbi.mets@keskkonnaamet.ee ja Riina Kotter, tel. 503 7128, riina.kotter@keskkonnaamet.ee.
Muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja
Keskkonnaamet teatab, et keskkonnaministri 9. septembri 2022 aasta käskkirjaga nr 1-2/22/312 on algatatud määruse „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri" eelnõu menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet.
Määrusega muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekorda. Ühtegi uut üksikobjekti ei võeta kaitse alla ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta objektide piiranguvööndi ulatust. Kaitsekorda muudetakse, et viia see kooskõlla looduskaitseseadusega. Hetkel kehtiv 2003. aastal kinnitatud eeskiri on vananenud.
Kaitse-eeskirja eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal 09.11–05.12.2022 Keskkonnaameti veebilehel. Kui soovite saada materjale paberkandjal koju, võtke palun ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise vanemspetsialisti Liggi Nammiga.
Keskkonnaamet ootab põhjendatud ettepanekuid ning kutsub aktiivselt osalema avalikustatud kaitse-eeskirja eelnõu menetluses. Parandusettepanekud ja vastuväited kaitse-eeskirja eelnõu kohta esitada kirjalikult Keskkonnaametile (info@keskkonnaamet.ee või F.J. Wiedemanni 13, 72213, Türi) hiljemalt 05.12.2022.
Keskkonnaamet teeb looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata. Keskkonnaamet vastab kõikidele küsimustele meelsasti telefoni või kirja teel.
Eesti looduse infosüsteemi andmetel on 2022. a oktoobri seisuga kaitse all 1080 üksikobjekti, millest 566 on üksikpuud või puude grupid (salud, alleed), 419 geoloogilised üksikobjektid (rändrahnud, kivikülvid, pangad, paljandid, koopad, astangud), 73 hüdrogeoloogilised üksikobjektid (allikad, karst, joad, kärestikud, järved) ja 22 maastikulised üksikobjektid (maastikku ilmestavad positiivsed (nn mäed, vallid) ja negatiivsed (orud, nõod, kraatrid) pinnavormid).
Kus asuvad riikliku kaitse all olevad üksikobjektid, saab vaadata Maa-ameti geoportaalist või keskkonnaportaalist.
Kui 05.12.2022 ei ole kaitse-eeskirja eelnõule parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestab Keskkonnaamet, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu 2023. aasta alguses ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2023. aasta esimesel poolel.
Lisainfo: Liggi Namm, 522 6894, liggi.namm@keskkonnaamet.ee
Maaparandussüsteemi eesvoolude hooldamine aitab ennetada üleujutusi.
LIFE WetEST projekti partnerid Keskkonnaamet ning Maa- ja Ruumiamet tuletavad maaomanikele meelde, et kinnistul asuvate maaparandussüsteemide hooldamine on maaomaniku kohustus ja seda tuleb teha vastutustundlikult ning kehtivaid nõudeid järgides.
Miks on eesvoolude hooldamine oluline?
Maaparandussüsteemid on maakasutajale väärtuslikud – need aitavad hoida põllud haritavad ja metsad majandatavad erinevates ilmastikuoludes. Eesvoolud – nagu peakraavid ja süvendatud jõelõigud – on kuivendusvõrgu põhiveejuhtmed, mis koguvad kraavidest ja dreenidest tuleva liigvee ning suunavad selle edasi suurematesse veekogudesse. Aja jooksul võivad setted, liigne taimestik ja muud takistused eesvoolude läbilaskevõimet vähendada, mis tõstab veetaset ja suurendab üleujutuste ohtu nii oma kui ka naaberkinnistutel.
Millised on peamised hoiutööd?
- setete ja voolutakistuste (sh koprapaisude) eemaldamine,
- nõlvade niitmine,
- puittaimestiku raie,
- suudmete ja truupide korrastamine,
- keskkonnakaitseks vajalike rajatiste ehitamine.
Setete eemaldamisest tuleb teavitada Maa- ja Ruumiametit ning Keskkonnaametit, kui eesvool kattub veeseaduse alusel määratud pinnaveekogumiga või paikneb kaitsealal. Seda, kas tegemist on pinnaveekogumiga on võimalik järele vaadata Keskkonnaportaali kaardirakendusest või vajadusel pöörduda Keskkonnaameti poole.
Hooldamise põhimõte: „mida vähem, seda parem"
Eesvoolu tuleks hooldada täpselt nii palju, kui on maaparandussüsteemi toimimiseks vajalik. Nii häiritakse võimalikult vähe kujunenud elupaiku ja veekeskkonda.
Tööde planeerimisel soovitame:
- teha hooldustöid madalvee ajal ja lühikeste lõikude kaupa – nii saab loodus paremini taastuda;
- teha puittaimestiku raie ning raiejäätmete eemaldamine juuli keskpaigast märtsi lõpuni;
- säilitada kaldapuistut, eriti lõunakaldal, et aidata reguleerida vee temperatuuri. Samas on oluline, et puude juured ei ummistaks drenaažisuudmeid, mistõttu tuleb nende ümbrus jätta puudevabaks.
- arvestada lõhejõgedega ning vältida töid kudemisajal (septembrist mai lõpuni).
Kust saab lisainfot?
Keskkonnaamet on koostanud juhised keskkonda säästvate võtete kohta eesvoolude hooldamisel. Need leiab Keskkonnaameti kodulehelt veemajanduskava alajaotusest: https://keskkonnaamet.ee/veemajanduskava-ehk-vete-terviseplaani-rakendajale/#maaparandus
Maaparandussüsteemide paiknemist saab vaadata Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest:
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus
Kudemis- ja elupaigad on nähtavad keskkonnaportaali kaardil:
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/f5e66752-7642-4a8b-a6b7-3eba770dea81
Otselink Keskkonnaportaali kaardirakenduse veekogumite kihile:
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/9bbf5c0b-9ce5-4005-88fd-a98ea46691f3
Küsimuste korral pöörduge Maa- ja Ruumiameti poole:
Tiina Tubli
E-post: tiina.tubli@maaruum.ee
Tel: 5623 3946