Sotsiaalkindlustusamet on otsimas juurde seitset peret, kes suudaks ajutiselt perekonnast eraldatud või kriisiolukorda sattunud lapsele pakkuda turvalist võimalust viibida perekeskkonnas. Aktiivseid kriisihooldusperesid on Eestis praegu kolm ja uusi peresid on lisandumas, aga vajadus selliste perede järele on märksa suurem.

Kriisihooldusperes viibimine annab lapsele võimaluse saada osa toimivast perekonnast, mis mõne lapse jaoks on esmakordne kogemus. Kriisihooldusperes viibib laps mõnest päevast kuni kolme kuuni (vajadusel kauem), kuni selgub lapse pikaajaline elukorraldus. Pere peab olema valmis last vastu võtma lühikese etteteatamisega ehk olema väga paindliku elukorraldusega. Samuti peab pere olema valmis vastu võtma erinevas vanuses lapsi, kriisihoolduspere ei saa perre tuleva lapse vanust valida.

Mitu last sai 2023. aastal kriisihooldusperest abi?
Läinud aastal vajasid kriisihoolduspere abi eriti just väikelapsed – kolmeteistkümnest lapsest kaheksa olid nooremad kui 18-kuused. 2023. aastal pakkus lastele hoolt ja armastust kuus kriisihooldusperet.

Lapsed viibisid kriisihooldusperedes kolmest päevast kuni erandkorras kaheksa kuuni. Noorim lastest oli vaid kuuepäevane, vanim 11-aastane.

Kriisihooldusperest on lapsed naasnud koju või liikunud edasi lapsendajaperre, hooldusperre, eestkostele või perekodusse.

Eesti kriisihoolduspered – kes nad on?
Kriisihoolduspered on tavalised pered. Nende seas on nii lastega kui ka lasteta peresid. Osades peredes tervitavad lapsi lisaks pererahvale ka kassid, koerad, kitsed, lambad, haned, papagoid, merisead ja teised linnud-loomad, kes pakuvad igapäevast paiteraapia võimalust. Ühes peres on ka koolitatud teraapiakoer.

Peredel on erinevad huvid ja oskused, aga neid ühendab soov pakkuda hoolitsust ja tuge lapsele keerulisel eluperioodil, samuti on neil traumeeritud laste eest hoolitsemise kogemus.

Peredesse on oodatud nii eesti- kui venekeelsed lapsed, mõned peredest on valmis vastu võtma ka mitu ühe pere last. Kui 2022. aastal viibis ühes kriisihooldusperes korraga sama pere kolm last, siis 2023. aastal olid kriisihooldusperedes lapsed ühekaupa.

Aktiivseid kriisihooldusperesid on Eestis praegu kolm ning nad asuvad Tallinna kesklinnas, Tapal ja Toila vallas.

Miks on kriisihoolduspere parem kui turvakodu?
Ühiskonnana peame loomulikuks ja õigeks, et laps kasvab peres. Kahjuks ei ole kõikidel lastel seda võimalust vanemate haiguse, sõltuvusprobleemide, hooletussejätmise jm põhjustel. Kui lapse eest ei saa hoolitseda sugulased või teised lähedased inimesed, saab lapse eest ajutiselt hoolitseda kriisihoolduspere. Kõik lapsed vajavad oma ellu üht turvalist täiskasvanut, keda usaldada, seda eriti kriisiolukorras. Kriisihoolduspere pakub lapsele turvatunnet ja kindlat inimest, avades lapsele oma kodu ukse ja südame. Kriisihoolduspere hoolitseb lapse eest oma kodus, ei ole töövahetusi, mille lõppedes kriisihoolduspere vanem läheb lapse juurest ära koju. 

Perekeskkonnas saab laps rahulikumalt ja suurema toega taastuda traumast, mida perest eraldamine on talle põhjustanud. Kriisihoolduspere saab keskenduda lapsele ja tema vajadustele, kuna ei pea aega ja tähelepanu jagama paljude laste vahel. Kriisihooldusperes on osa lapsi teinud arengus märgatavaid edusamme, sest hooliv ja turvaline perekeskkond pakub kriisiolukorras lapsele palju enamat kui vaid põhivajaduste rahuldamist.

Ehk saad just sina pakkuda hoolt ja armastust lapsele, kes ei saa kasvada sünniperes?
Sotsiaalkindlustusamet otsib kriisihooldusperesid, kes pakuksid ajutist hoolt lastele, kel pole oma kodus enam turvaline.

• Kriisihoolduspere tagab lapse vastuvõtmise kahe tunni jooksul. Nii jõuab laps otse perekonda ega pea viibima vahepeal turvakodus.
• Kriisihoolduspere vanemaks sobib avatud ja soe inimene, kellel on võimalus ja valmisolek pühenduda lapsele ajal, mil laps seda väga vajab. See eeldab väga paindlikku töö- ja elukorraldust.
• Kriisihoolduspere saab tasuta koolituse ja ettevalmistuse, kuidas traumakogemusega last aidata.
• Emotsionaalset ja rahalist tuge pakuvad peredele teenuse korraldajad SOS Lasteküla Eesti Ühing ja Tallinna Lastekodu. Peredele makstakse valmisolekutasu ka siis, kui last parajasti peres ei ole.

Soovid lisainfot? Võta ühendust: agnes.kulmar@sotsiaalkindlustusamet.ee, 5886 8116.

Silja Kessler
Sotsiaalkindlustusamet

Foto: Unsplash