Jõelähtme vald torkab positiivselt silma jäätmete sorteerimise statistikas!
Enamik inimesi sorteerib biojäätmeid korralikult ega pane konteinerisse tavalist olmeprügi. Kuid siiski satub sinna hulka vahel esemeid, mis biojäätmete hulka ei kuulu, näiteks joogipudeleid ja söögiriistu.
Jäätmete sorteerimise statistika näitab samuti suhteliselt helget pilti. Jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused (EKT) kogub samadest piirkondadest nii segaolme- kui biojäätmeid ning nad on välja arvutanud, mitu protsenti prügist moodustasid selles piirkonnas liigiti kogutud biojäätmed. Mida suurem protsent, seda aktiivsemalt piirkonnas jäätmeid sorteeritakse.
Helge, kuid mitmekesine jäätemete sorteerimise statistika
Andmetest selgub, et igas Tallinna linnaosas, kus Keskkonnateenused jäätmevedu korraldab, on vähemalt 13 protsenti biojäätmetest õigesti sorteeritud. Tublimad sorteerijad elavad Haaberstis ning kõige vähem pööratakse sorteerimisele tähelepanu Lasnamäel, mille ka autojuht ka välja tõi. Kuid protsentide vahed on väiksed ja Lasnamäel on kõrgem protsent kui paljudes teistes paikades väljaspool Tallinna.
Tallinnast väljas on need protsendid enamasti väiksemad, kuid tõsi on ka see, et sealsed jäätmemahud on tunduvalt tagasihoidlikumad, mis toob mittesorteerimise rohkem esile. Kõige tublimad sorteerijad on Tartu- ja Harjumaal ning kõige vähem sorteeritakse Lääne-Virumaal. Tõsi, kõikides maakondades EKT ei tegutse, seega ei saa nad võrdluseks öelda, kui aktiivselt sorteeritakse prügi Ida-Virumaal.
Jõelähtme vallavalitsuse keskkonnanõunik Maili Ental:
Jõelähtme valla uue korraldatud jäätmeveo tingimused näevad ette, et kõigil Jõelähtme valla elanikel tuli hakata alates 01.01.2023 tekkekohal liigiti koguma biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ehk toidujäätmeid. See tähendab, et igal kinnistul kogutakse toidujäätmeid eraldi mahutiga, mille tühjendamine tellitakse jäätmevedajalt või kompostitakse jäätmed oma kinnistul. Valla korraldatud jäätmeveo hankes oli tingimus, et jäätmevedaja toob kõigile jäätmevaldajatele toidujäätmete kogumiseks tasuta mahuti olenemata sellest, kas kinnistul kompostitakse või mitte. Kindlasti on selles oma osa nii heade tulemuste saavutamisel, sest majapidamised ei pidanud kandma kulu toidujäätmete kogumiseks mõeldud mahuti soetamisel. Iga muutus on aluses keerukas, kuid kui luua eeldused ning teha muudatused võimalikult lihtsaks ning mugavaks, siis nagu statistika näitab, on meie inimesed toidujäätmete kogumisega suurepäraselt kohanenud.