Kultuuri- ja ajalooliste vahepeatustega palverännutee
ÜLEILMSELT ERAKORDNE KULTUURI- JA AJALOOLISTE VAHEPEATUSTEGA PALVERÄNNUTEE
Eero Kotli
www.palverand.ee
Palverännutee kulgeb diagonaalis läbi Eesti. Pirita kloostri sõbrad eesotsas Lagle Parekiga on seda arendanud alates AD 2012. Kaardile on kantud üle 600 km rännuteed, millel on paiguti kõrval- ja rööpradu. Kodulehel on rännuteed varustatud asjakohaste selgitustega, sh audio- ja videofailidega.
Loome üheskoos rännuteed Pirita kloostrist Vana-Vastseliina kabelini, mille imet-tegev rist oli palverändurite sihtpunktiks juba keskajal. Algselt Jõelähtme kihelkonda kuulunud Piritale nime andnud Püha Birgitta tegi rohkesti palverännakuid. Tema eeskujuks olid Rootsi kuningasoost naised, kes juba 12.–13. sajandil käisid palverändudel Jeruusalemma ja Santiago de Compostelasse.
Looduses liikumine on viimaste aastatega jõudsasti kasvanud. Meie põhieesmärgiks on inimeste vaimne rikastamine ning selle põlvest põlve edasikestmine, kuid samuti tervislik kõndimine ning enesesse ja ringi vaatamine. Loodame siiralt, et Palverännutee hoiab ja innustab elujõulisusele meie järelkasvu, see on ütlemata vajalik järjest asisemaks muutunud elukorralduses.
Rännutee on mõeldud läbimiseks jala, jalgrattal või ratsa ning pigem jõukohaseid ja ennast huvitavaid lõike läbides. Aga võib ka ühest otsast teise „ühe hooga" paari–kolmekümne päevaga läbi rühkida. Palverännutee ei ole looduses tähistatud, kuid on põhjalikult märgistatud maa-ameti Palverännu netikaardil ja äpi-inimestele NaviCupis.
Oleme jagamas senist „pärlikeena" kulgevat ja kodulehel 120+ professionaalse artikliga kirjeldatud rännuteed vastavalt läbitavale 18 kihelkonnale. Igas kihelkonnas soovime kaasata paigapealseid sädeinimesi Palverännutee aukonsuliteks, kes oma kodukohta hästi tundes ei pelga enda teadmisi ja oskusi ränduritega jagada.
Jõelähtme on Pirita poolt esimene kihelkond, pikima rajaulatusega ning rohkete vaatamis- ja teadmisväärsustega. Rebala muistised, Saha kabel ja Jõelähtme kirik on ilmselt igale kihelkonna elanikule teada-tuntud. Sarnased unustatud või laiemalt avastamata, kohaliku või suurema tähtsusega pärlid väärivad enam esiletõstmist nii Jõelähtme kui teisteski kihelkondades.
Ihasalu ja Birgitiinide kloostriordu rajaja Püha Birgitta imetegu
Kunagi asusid siin kabel ja kalmistu. Kabeli rajamise aeg ei ole täpselt teada. Tõenäoliselt hävis see Põhjasõjas. Pärimuse järgi põletati kabel koos küla elanikega. Aga siinne koht oli kohalikele ilmselt väga tähtis, sest vana kabeli asemele rajati uus väike pühakoda.
1376. aasta paiku andsid kolm rootsi soost meest Rohuneeme külast Vadstena kloostris Rootsimaal tunnistuse siin juhtunud imeteo kohta. Nimelt toonud tuul mehed Kaberla randa, mida võib samastada praeguse Kaberneeme lahega. Kohalikud paganatest eestlased võtsid mehed kinni, sidusid kivid kaela ja tahtsid nad ära uputada. Nood hüüdsid appi ema Birgittat ega uppunud mitte, ehk küll röövlid neid mitut moodi surmata püüdsid. Säherdust imet nähes lasksid vaenajad neil minna. Nüüd pöördusid rootslased taas Birgitta poole – ja näe, nende laevuke kanti kui ime väel rannast merele, nõnda et nad eluga kodusadamasse jõudsid.
Kaberlas sündinud ime lisati Birgitta imetegude nimekirja, mille alusel AD 1391 kuulutas paavst Bonifatius IX Birgitta pühakuks. Neeme kooli õpilased hoiavad pärandivaderitena võsast puhtana Ihasalu mälestusristi ja palvepingi merevaate.
Palverännutee soovib Jõelähtme valla turismiarengus osaleda
Usutavasti on meie senistele majutus- ja toitlustuspakkujatele tulemas lisa ning eriti soovime kaasata tegevuste – töötubade tegijaid ja giide, sellega suureneks praeguse rännuraja teehaare (vrdl veehaare). See annab ka võimaluse oma kodukohta tutvustada ja elatuslisa saada.
Jõelähtme välikaardid vajavad värskendust
Jõelähtme vallas on kümmekond välikaarti, mis vajavad värskendust, et külalistele rohkem ja paremini siinseid huviväärsusi ja võimalikke tegevusi kajastada. Loodame selles ja teisteski ettevõtmistes koostööle vallavalitsuse ja ärksate vallaelanikega. Palverännutee on väga huvitatud siin saadavate kogemuste rakendamisest järgmistes kihelkondades ja valdades.
Palverännutee senisesse arengusse on panustanud näiteks ka Kaur Alttoa, Krista Aru, Marju Kõivupuu, Kersti Markus, Mart Laar, Viivi Luik, Juhani Püttsepp, Hendrik Relve, Garmen Tabor, Külli Teetamm jpt.
| Palverännak on: | Palverännutee on: |
|
|
