Õpetaja G. H. Schüdlöffeli 225. sünniaastapäevaks
Oktoobri- ja novembrikuus saab Kostivere Kultuurimõisas näha baltisaksa vaimuliku ja estofiili Gustav Heinrich Schüdlöffeli 225. sünniaastapäevale pühendatud näitust. Väljapanek annab põgusa ülevaate selle tegusa ja mitmekülgse mehe panusest nii Jõelähtme kihelkonna vaimuliku- ja hariduselu edendamisesse kui Eesti kirjanduse- ja kultuurilukku laiemalt.

Gustav Heinrich sündis 13. oktoobril 1798 Jõelähtme kirikumõisas koguduse pastori Georg Friedrich Schüdlöffel´i pojana. Järgides oma isa, vanaisa ja lelle eeskuju sai ka temast  peale Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetamist 1829. aastal Jõelähtme koguduse õpetaja. Toimeka ja uuendusmeelse inimesena tuntud Gustav Heinrich Schüdlöffel oli Jõelähtme pastori ametis oma elu lõpuni, 30 aastat. Tema algatatud korjandustest ehitati Prangli kabel (1848) ja Randvere kirik (1852). Eelnevatest tegevustest kogunenud väike rahasumma sai Jõelähtme kiriku juurde asutatud vaestekassa algkapitaliks.

Samaaegselt andis Gustav Heinrich Schüdlöffel oma väärika  panuse ka eestikeelse raamatu kujunemisesse. Temast sai tunnustatud piiblitõlkija, rahvaluulekoguja, kalendritoimetaja, üks Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutajaliikmetes. Ahrensi uue kirjaviisi propageerijana sattus ta paraku oma uuendusliku keelekasutusega korduvalt uue ja vana kirjaviisi pooldajate vahelistesse tülidesse. Tuntuim G. H. Schüdlöffeli raamatutest on "Toomas Westen, Lapo rahwa uso ärataja Norra maal", mis ilmus 1844. aastal. Teos on oluline eesti raamatu loos, kuna tegemist on esimese E. Ahrensi soovitatud uues kirjaviisis trükiteosega. 1842. aastal ilmunud „Jöggi merres" on esimese võõrkeelde tõlgitud eesti ilukirjandusteos.

1841. aastal tõlkis Schüdlöffel eesti keelde J.A. Hageni muusikateooria õpiku, mis sisaldas ka õpetusi oreli tarvitamise kohta. Võib olla just sellest inspireerituna kirjutas Gustav Heinrich Schüdlöffel 1852. aastal Jõelähtme kiriku kroonikas: "Vajadus oreli järgi andis end juba pikka aega tunda ...". Kohe seejärel alustatigi korjandusega ning orelimeister Normannilt telliti kogudusele orel, mis 1858. aastal pidulikult sisse õnnistati. Tegemist on sama oreliga, mille restaureerimisega Jõelähtme Kirikumõisa Sihtasutus 2022. aastal algust tegi.

G.H. Schüdlöffel on tuntud ka kui üks varasemaid eesti mütoloogia käsitlejaid. Kümmekond tema kogutud rahvalaulu on avaldatud aastatel 1850–1852 kogumikus „Ehstnische Volkslieder". Suuremat tähelepanu pälvisid aga 1830-ndatel kohaliku rahva suust kuuldud Kalevipoja-muistendid, mis kuuest loost koosneva muistenditsüklina „Káallew's Sohn" avaldati 1836. aastal ajakirjas Inland nr 32 ning 1856. aastal väljaandes "Bunte Bilder".

Kirjamehe ja õpetaja 225. sünniaastapäeval on hea meel tõdeda, et tema aastakümneteks unustusehõlma vajunud panust on taas vähehaaval hakatud meelde tuletama. 2013. aastal avati Viimsi vallas Randvere külas Gustav Heinrich Schüdlöffeli nimeline tee, mis viib Randvere teelt uue koolimajani. 2022. aasta suvel sai Muinsuskaitseameti ja Jõelähtme koguduse koostöös tasutud ammune auvõlg pastor Schüdlöffeli ja tema lähedaste ees: skulptuurikonservaator Isabel Aaso-Zahradnikova eestvedamisel restaureeriti nende hauaplaadid ja korrastati perekonna hauaplats kirikaias.

Autor Piret Pintman-Hellaste.

Näitus on avatud 1. oktoober -19. november kultuurimõisa lahtiolekuaegadel. Lisainfo 5191 8355.