Elanikkonnakaitse
Elanikkonnakaitse eesmärk on kaitsta inimesi hädaolukordade ning riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude korral.
Elanikkonnakaitse aluseks on elanikkonna suutlikkus ennast ise vähemalt 7 päeva jooksul kaitsta ja vajaduse korral üksteist kuni abi saabumiseni aidata. Elanikkonnakaitse on ühiskonna eri osaliste – inimeste, kogukondade, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtjate ja valitsusasutuste – ühine jõupingutus.
"Ole valmis!" Päästeameti juhised kuidas võimalikeks kriisiolukordadeks pere ja kogukonnaga valmistuda leiad SIIT lingilt.
Naiskodukaitse loodud on äpp käitumisjuhistega erinevates ohuolukordades „Ole valmis!". Selle saab alla laadida nii Google Play kui ka Apple e-poest ning kui rakendus on alla laetud, saab seda kasutada ka siis kui internetiühendus puudub.
Võimalike kriisiolukordadeks valmisoleku, oskuste ja elanike teadlikkuse tõstmise ning elanike kaitsel erinevate asutuste koostöö tagamise eesmärgil on Jõelähtme Vallavolikogu moodustanud volikogu juurde elanikkonnakaitse komisjoni.
Jõelähtme Vallavolikogu elanikkonnakaitse komisjoni koosseis:
Esimees: Tõnis Tuuder (volikogu liige)
Aseesimees: Andrus Sepp (volikogu liige)
Liikmed:
- Pentti Pilnik (volikogu liige)
- Rait Killandi
- Riina Vahisalu
- Sandra Varik (noortevolikogu liige)
Hädaolukord ja kriisireguleerimine
Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist.
Kriisireguleerimise eesmärk on tagada inimeste ja vara suurem turvalisus, riigi suurem julgeolek ning suurem õnnetustele ja sündmustele reageerimise võimekus. Iga asutus ja isik vastutab oma valdkonna kriisireguleerimisülesannete täitmise eest.
Kriisireguleerimise teema ja sellega seotud õigusaktidega on võimalik tutvuda siseministeeriumi kodulehel.
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste kriisireguleerimisülesannete täitmist.
Regionaalne kriisikomisjon koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste piirkondlike struktuuriüksuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste kriisireguleerimisülesannete täitmist regioonis.
Omavalitsusüksuse kriisikomisjon koordineerib kriisireguleerimist kohaliku omavalitsuse üksuses. Jõelähtme vallas koordineerib kriisireguleerimist Jõelähtme valla kriisikomisjon.
Jõelähtme valla kriisikomisjoni ülesanneteks on:
- koordineerib vallas kriisireguleerimist;
- teavitab avalikkust hädaolukorrast Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras;
- abistab vajaduse korral Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorra väljakuulutamisel määratud eriolukorra juhti hädaolukorra lahendamise koordineerimisel, teabevahetuse korraldamisel ja täidab eriolukorra juhi antud ülesandeid;
- abistab vajaduse korral hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamisel;
- kooskõlastab kohaliku omavalitsuse õppuste kavandid;
- kinnitab kooskõlastatult õppuse korraldajaks kavandatud asutusega kohaliku omavalitsuse hädaolukorra lahendamise õppuse aja, õppuse korraldaja ja hädaolukorrad, mille lahendamise protseduure ja võimekusi kontrollitakse;
- teeb regionaalsele kriisikomisjonile ja pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise, elanikkonna turvalisuse tagamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta vallas;
- peab arvestust valla haldusterritooriumil olevate ja hädaolukorras kasutatavate ressursside kohta, välja arvatud riigiasutuste ressursid;
- annab hinnanguid ja teeb ettepanekuid valla õigusaktide eelnõudele, mis käsitlevad kriisireguleerimise valdkonda;
- tulenevalt hädaolukorra riskianalüüsist korraldab valla territooriumil ennetusmeetmete rakendamist ja riskikommunikatsiooni teostamist;
- teeb Jõelähtme Vallavalitsusele ettepanekuid uuringute läbiviimiseks ja eksperthinnangute tellimiseks;
- teeb kriisireguleerimise alast koostööd pädevate riigiasutuste ja teiste omavalitsuste kriisikomisjonidega;
- koostab ja kinnitab igal aastal komisjoni järgmise aasta tööplaani ja esitab selle regionaalsele kriisikomisjonile;
- koostab ja kinnitab komisjoni iga-aastase tegevuse kokkuvõtte ja esitab selle regionaalsele kriisikomisjonile;
- täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
Jõelähtme valla kriiskomisjoni koosseis:
Esimees Andrus Umboja (vallavanem)
Liikmed:
- Art Kuum (abivallavanem)
- Priit Põldma (abivallavanem)
- Leho Kure (vallasekretär)
- Tõnis Tuuder (vallavolikogu elanikkonnakaitse komisjoni esimees)
- Teet Sibrits (vallavalitsuse keskkonna- ja kommunaalosakonna juhataja)
- Carmen Viherpuu (vallavalitsuse haridus-, kultuuri-ja sotsiaalosakonna juhataja)
- Kalev Algo (IT-juht)
- Laura Ruul (kommunikatsioonispetsialist)
- Ivo Roosimägi (Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik)
- Sergei Savin (Päästeameti Põhja päästekeskuse Muuga päästekomando pealik)
- Avo Aljas (Kaitseliidu Rävala malevkonna pealik)
- Ain Mutli (vee-ettevõtja OÜ Loo Vesi juhatuse liige)
- Kalev Salvet (elektriettevõtja Loo Elekter AS juhatuse liige)
- Raivo Melsas (soojusettevõtja Adven Eesti AS juhatuse liige)
- Rait Killandi (MTÜ Kaberneeme Klubi juhatuse liige)
- Meelis Oja (MTÜ Kostivere Tuletõrje Selts juhatuse liige)
- Martin Mäemets (MTÜ Neeme Päästeselts juhatuse liige)
| Vabatahtlikud päästekomandod | |
| Kostivere Tuletõrje Selts | Meelis Oja: telefon: 58 423 004 |
| Neeme Päästeselts | Martin Mäemets: telefon: 58 147 800 |
| Kaberneeme Klubi | Rait Killandi: telefon: 50 66 697 |
| Jõelähtme Elanikkonnakaitse Selts | +372 55 567 012 |
| Päästeteenistus/politsei | 112 |
| Riigiinfo telefon 24/7 (eesti, vene, inglise keeles) Riigiinfo telefon on hädaabinumbri 112 kõrval tegutsev tasuta infonumber, mis pakub ööpäev läbi infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara. | 1247 |
| Piirkonnapolitseinik Kersti Kald; | 61 24 659; 53 339 076 |
| Naiskodukaitse Jõelähtme jaoskond | nkk.joelahtme@naiskodukaitse.ee |
| Ohvriabi kriisitelefon | 116 006 |
Veevõtukohad külades
Jõelähtme valla külades asuvad tuletõrjehüdrandid, -veevõtupaagid ja looduslikud veevõtu kohad
Objektide asukohti näeb Maa-ameti kaardilt.
Info looduslike allikate kohta leiab https://allikad.info/springs. Valdavalt on allikavesi puhas ja tarbitav joogiks ilma eelneva töötluseta.
Harjumaa elanikkonnakaitse inforaamat
Kriisireguleerimise büroo on valmistanud Harjumaa kodanikele ennetava sisuga inforaamatu pealkirjaga „Harju maakonna riskid ja soovitused nendega toimetulekuks".
Hädaolukorrad võivad ohustada inimeste elu ja tervist, kahjustada oluliselt keskkonda, tekitada häireid elutähtsa teenuse toimimises või tekitada suurt varalist kahju. Seega on hädaolukorras oluline elanikkonna valmisolek ja õige käitumine.
Käesolev inforaamat kirjeldab Harju maakonnas enam ettetulevaid riske ja annab soovitusi nendega toimetulekuks. Iga inimese teadlik käitumine aitab ära hoida suurema kahju tervisele, varale ja keskkonnale.
Seotud failid:
9. veebruaril sünkroniseeritakse Balti riikide elektrivõrk Mandri-Euroopa elektrivõrguga
Eesti koos Läti ja Leeduga valmistub 2025. aasta 9. veebruaril Balti riikide elektrivõrgu sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrivõrguga, astumaks edasi suure sammu energiajulgeolekus. Sünkroonala vahetuse eest vastutav Kliimaministeerium ja Elering on võtnud eesmärgi, et selle läbiviimist ei peaks tarbija märkama. Kuigi tehniliselt ei tohiks sellega mingeid riske kaasneda, peame alati olema valmis võimalikeks niheteks tavaelust hübriidrünnakute, tehniliste viperuste või looduslike kriiside näol.
Soovitame igal inimesel:
- Mõelda läbi, mida sinu ja su pere jaoks tähendab, kui kodus pole elektrit, vett ja/või kütet.
- Valmistuda kodus iseseisvalt hakkama saama vähemalt nädal aega.
- Hoida kodus varusid oma vajadustest lähtuvalt: vesi, toit, ravimid ja muu sinule vajalik.
Lisainfot elektrikatkestusteks valmistumise saab olevalmis-veebilehelt https://www.olevalmis.ee/et/juhis/elektriga-varustamise-katkemine
Käitumisjuhised inimestele (kättesaadavad olevalmis.ee lehelt):
- Mõtle läbi millised on elektrikatkestuste mõjud sinu kodus ning kuidas neid leevendada. Näiteks missuguste seadmete töö sõltub elektrist: lambid, pliit, külmkapp, pesumasin, TV ja raadio, seadmete laadimine jne. Samuti võivad välisuste kiibid ja väravad toimida ainult elektriga. Enamasti sõltub elektrist ka kodune veevarustus ja kanalisatsiooni äravool. Pikema elektrikatkestuse ajal võivad kauplused, apteegid ja tanklad olla suletud.
- Veendu, et sul on kodus olemas kõik vajalik, et vähemalt nädal aega ise hakkama saada. Seetõttu varu vajalikud asjad juba täna! Vaata, millised varud peaksid sul kodus olemas olema.
Veevaru ja kanalisatsioon
- Varu koju joogivett, kui sinu maja veevarustus sõltub elektrist või sa pole kindel, kuidas see täpselt töötab. Kui sõltud ühisveevärgist, uuri kohalikult omavalitsuselt või vee-ettevõttelt, kas ja kuidas on sinu piirkonnas tagatud veega varustamine elektrikatkestuse korral.
- Joogivett varu 3 liitrit inimese kohta vähemalt üheks ööpäevaks. Mõtle läbi, kust joogivett vajadusel juurde saada. Endale lähima loodusliku veeallika leiad siit.
- Muust looduslikust veekogust võetud vett, sealhulgas lumevett, keeda suurel kuumusel 10 minutit või kasuta veepuhastusvahendeid (filtrid, tabletid).
- Jälgi kohaliku omavalitsuse teadaandeid elanike joogiveega varustamise kohta.
- Elektrikatkestuse korral ei tööta ka kanalisatsioon, mis võib kaasa tuua tõsised üleuputused, reostused ja haiguste leviku. Alternatiivina saab kasutada tualettpotti asetatud prügikotte või näiteks kuivkäimlaid.
Küte ja soojus
- Kui sinu kodu soojavarustus sõltub elektrist, mõtle läbi alternatiivsed võimalused. Kui sinu toasoe sõltub keskküttest, uuri kohalikult omavalitsuselt või teenuseosutajalt, kas ja kuidas on sinu piirkonnas tagatud selle toimimine ka elektrikatkestuse korral.
- Ahju, kamina või puupliidi olemasolul jälgi, et küttekolded oleks hooldatud ning küta mõistlikult.
- Kui sellised võimalused puuduvad, kasuta sooja hoidmiseks vaid ühte ruumi. Sulge uksed, aknad ja ventilatsiooniavad ning tihenda kohad, kust soojus võib toast väljuda.
- Alternatiivseid kütteseadmeid (nt gaasiradiaator või -soojendi) kasuta vastavalt kasutamisjuhistele ja tuleohutusreeglitele.
- Generaatori olemasolu korral kontrolli selle töötavust ja kütte piisavust.
- Kui sul hakkab kodus liiga külm, mine võimalusel lähedaste juurde või pöördu kohaliku omavalitsuse poole.
Kodused varud
- Hoia kodus toiduvaru, mida saad kasutada ka olukorras, kui sul pole kuumutamise võimalust. Abiks on ka grill, matkapliit või priimus, mille abil toitu valmistada. Sealjuures järgi kõiki tuleohutusnõudeid!
- Toiduvaru võiks olla midagi sellist, mida sa ka igapäevaselt tarbid ning saad ringluses hoida. Ära unusta lemmiklooma!
- Osa toidust võiks olla lihtsasti valmistatav ja pika säilivusajaga. Sobivad ka kohe tarbitavad toidud (konservid, kuivikud, küpsised, pähklid, müslibatoonid jne).
- Pea meeles, et elavat tuld ei tohiks kunagi järelevalveta jätta ning põlemisel tekivad mürgised gaasid. Matkapliiti, priimust ja väligrilli kasuta ainult õues!
- Veendu, et kodus oleks patareidel töötav raadio ja taskulamp (vm alternatiivne valgusallikas). Patareide varu võiks samuti kodus olemas olla.
Side ja sularaha
- Kui elektrikatkestus kestab pikka aega, võivad töötamast lakata ka sularahaautomaadid ja kauplused.
- Hoia rahakotis pisut sularaha, millega saad maksta ka siis kui kaardimaksed ei toimi.
- Igaühel võiks olla varuks sularaha, et maksta ühe nädala hädapäraste kulutuste eest. Ka hoiupõrsast võid leida vajaliku summa pisiostudeks.
- Hoia oma akupangad laetuna! Nende abil saad laadida telefoni või lampi, raadiot jne. Kasuta akupanka säästlikult ja vaid vältimatu vajaduse korral, nii pikendad nende tööaega.
- Side- ja elektri puudumisel oled olukorra arengutega kursis patareitoitel või dünamoga raadio abil. Alternatiivina saad kasutada ka autoraadiot (hoia auto kütusepaak alati vähemalt pooltäis). Pea meeles, et riik jagab infot ERR kanalites ning Vikerraadios.
- Selgita välja oma kohalikust omavalitsusest, kus asub sinu kodukandi kerksuskeskus, kust saad kriisiajal infot, nõu ja abi. Lisainfot Jõelähtme valla kerksuskeskustest leiab siit.