Elanikkonnakaitse
Elanikkonnakaitse eesmärk on kaitsta inimesi hädaolukordade ning riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude korral.
Elanikkonnakaitse aluseks on elanikkonna suutlikkus ennast ise vähemalt 7 päeva jooksul kaitsta ja vajaduse korral üksteist kuni abi saabumiseni aidata. Elanikkonnakaitse on ühiskonna eri osaliste – inimeste, kogukondade, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtjate ja valitsusasutuste – ühine jõupingutus.
"Ole valmis!" Päästeameti juhised kuidas võimalikeks kriisiolukordadeks pere ja kogukonnaga valmistuda leiad SIIT lingilt.
Naiskodukaitse loodud on äpp käitumisjuhistega erinevates ohuolukordades „Ole valmis!". Selle saab alla laadida nii Google Play kui ka Apple e-poest ning kui rakendus on alla laetud, saab seda kasutada ka siis kui internetiühendus puudub.
Võimalike kriisiolukordadeks valmisoleku, oskuste ja elanike teadlikkuse tõstmise ning elanike kaitsel erinevate asutuste koostöö tagamise eesmärgil on Jõelähtme Vallavolikogu moodustanud volikogu juurde elanikkonnakaitse komisjoni.
Hädaolukord ja kriisireguleerimine
Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist.
Kriisireguleerimise eesmärk on tagada inimeste ja vara suurem turvalisus, riigi suurem julgeolek ning suurem õnnetustele ja sündmustele reageerimise võimekus. Iga asutus ja isik vastutab oma valdkonna kriisireguleerimisülesannete täitmise eest.
Kriisireguleerimise teema ja sellega seotud õigusaktidega on võimalik tutvuda siseministeeriumi kodulehel.
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste kriisireguleerimisülesannete täitmist.
Regionaalne kriisikomisjon koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste piirkondlike struktuuriüksuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste kriisireguleerimisülesannete täitmist regioonis.
Omavalitsusüksuse kriisikomisjon koordineerib kriisireguleerimist kohaliku omavalitsuse üksuses. Jõelähtme vallas koordineerib kriisireguleerimist Jõelähtme valla kriisikomisjon.
Jõelähtme valla kriisikomisjoni ülesanneteks on:
- koordineerib vallas kriisireguleerimist;
- teavitab avalikkust hädaolukorrast Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras;
- abistab vajaduse korral Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorra väljakuulutamisel määratud eriolukorra juhti hädaolukorra lahendamise koordineerimisel, teabevahetuse korraldamisel ja täidab eriolukorra juhi antud ülesandeid;
- abistab vajaduse korral hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamisel;
- kooskõlastab kohaliku omavalitsuse õppuste kavandid;
- kinnitab kooskõlastatult õppuse korraldajaks kavandatud asutusega kohaliku omavalitsuse hädaolukorra lahendamise õppuse aja, õppuse korraldaja ja hädaolukorrad, mille lahendamise protseduure ja võimekusi kontrollitakse;
- teeb regionaalsele kriisikomisjonile ja pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise, elanikkonna turvalisuse tagamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta vallas;
- peab arvestust valla haldusterritooriumil olevate ja hädaolukorras kasutatavate ressursside kohta, välja arvatud riigiasutuste ressursid;
- annab hinnanguid ja teeb ettepanekuid valla õigusaktide eelnõudele, mis käsitlevad kriisireguleerimise valdkonda;
- tulenevalt hädaolukorra riskianalüüsist korraldab valla territooriumil ennetusmeetmete rakendamist ja riskikommunikatsiooni teostamist;
- teeb Jõelähtme Vallavalitsusele ettepanekuid uuringute läbiviimiseks ja eksperthinnangute tellimiseks;
- teeb kriisireguleerimise alast koostööd pädevate riigiasutuste ja teiste omavalitsuste kriisikomisjonidega;
- koostab ja kinnitab igal aastal komisjoni järgmise aasta tööplaani ja esitab selle regionaalsele kriisikomisjonile;
- koostab ja kinnitab komisjoni iga-aastase tegevuse kokkuvõtte ja esitab selle regionaalsele kriisikomisjonile;
- täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
Esimees: Andrus Umboja – vallavanem;
Liikmed:
- Art Kuum – abivallavanem;
- Priit Põldma – abivallavanem;
- Elina Piirimäe - abivallavanem
- Leho Kure – vallasekretär;
- Väino Haab - vallavolikogu elanikkonnakaitse komisjoni esimees;
- Teet Sibrits – keskkonna –ja kommunaalosakonna juhataja;
- Carmen Viherpuu – haridus- ja kultuuriosakonna juhataja;
- Kalev Algo – IT - juht;
- Laura Ruul – kommunikatsioonispetsialist;
- Sven Jablonski – kriisinõunik;
- Ivo Roosimägi – Ida-Harju piirkonnagrupi juht;
- Taavi Midenbritt - Põhja päästekeskuse Muuga päästekomando pealik;
- Avo Aljas – Kaitseliidu Rävala malevkonna pealik;
- Ain Mutli – vee-ettevõtja OÜ Loo Vesi juhatuse liige;
- Kalev Salvet – elektriettevõtja Loo Elekter AS juhatuse liige;
- Raivo Melsas – soojusettevõtja Adven Eesti AS juhatuse liige;
- Rait Killandi – MTÜ Kaberneeme Klubi juhatuse liige;
- Meelis Oja – MTÜ Kostivere Tuletõrje Selts juhatuse liige;
- Martin Mäemets – MTÜ Neeme Päästeselts juhatuse liige.
| Vabatahtlikud päästekomandod | |
| Kostivere Tuletõrje Selts | Meelis Oja: telefon: 58 423 004 |
| Neeme Päästeselts | Martin Mäemets: telefon: 58 147 800 |
| Kaberneeme Klubi | Rait Killandi: telefon: 50 66 697 |
| Jõelähtme Elanikkonnakaitse Selts | +372 55 567 012 |
| Päästeteenistus/politsei | 112 |
| Riigiinfo telefon 24/7 (eesti, vene, inglise keeles) Riigiinfo telefon on hädaabinumbri 112 kõrval tegutsev tasuta infonumber, mis pakub ööpäev läbi infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara. | 1247 |
| Piirkonnapolitseinik Karmo Kaasik | 612 4640, 5332 9376 |
| Naiskodukaitse Jõelähtme jaoskond | nkk.joelahtme@naiskodukaitse.ee |
| Ohvriabi kriisitelefon | 116 006 |
Veevõtukohad külades
Jõelähtme valla külades asuvad tuletõrjehüdrandid, -veevõtupaagid ja looduslikud veevõtu kohad
Objektide asukohti näeb Maa-ameti kaardilt.
Info looduslike allikate kohta leiab https://allikad.info/springs. Valdavalt on allikavesi puhas ja tarbitav joogiks ilma eelneva töötluseta.
Harjumaa elanikkonnakaitse inforaamat
Kriisireguleerimise büroo on valmistanud Harjumaa kodanikele ennetava sisuga inforaamatu pealkirjaga „Harju maakonna riskid ja soovitused nendega toimetulekuks".
Hädaolukorrad võivad ohustada inimeste elu ja tervist, kahjustada oluliselt keskkonda, tekitada häireid elutähtsa teenuse toimimises või tekitada suurt varalist kahju. Seega on hädaolukorras oluline elanikkonna valmisolek ja õige käitumine.
Käesolev inforaamat kirjeldab Harju maakonnas enam ettetulevaid riske ja annab soovitusi nendega toimetulekuks. Iga inimese teadlik käitumine aitab ära hoida suurema kahju tervisele, varale ja keskkonnale.
Seotud failid:
Juuni ohuteavituse test: võta kolm minutit, et olla kriisiks valmis
Kolmapäeval, 10. juunil toimub taas ohuteavitusesüsteemi EE-ALARMi üleriigiline test. Iga inimene saab seda päeva või ka testi kriisivalmiduse parandamiseks ära kasutada: võtta päevast kasvõi kolm minutit, et mõelda perega või tööl läbi, kuidas ollakse valmis näiteks pikaajaliseks elektri-, vee- ja sidekatkestuseks või katsetada hoopis testi ajal läbi varjumist.
Ohuteavituse test toimub taas juba harjunud viisil – ennelõunal saadetakse SMSiga info vahemikus 15.00-15.10 toimuva testi kohta, mil käivitatakse suuremates asulates sireenid, saadetakse teavitused Eesti äpi ja „Ole valmis!" mobiilirakenduse kaudu ning kuvatakse ribatekst ERRi kanalites.
Iga inimene, pere, asutus ja ettevõte saab samal päeval teha väikese, kuid olulise sammu oma kriisivalmiduse parandamiseks. Võtta testi päeval vähemalt kolm minutit, et mõelda või arutada lähedaste, kolleegide või töötajatega läbi, kuidas olla valmis igapäevaelu tõsiselt häirivateks ootamatusteks ehk kriisideks.
Testiga samal nädalal harjutavad enam kui 130 riigiasutust, omavalitsust, ettevõtet ja kodanikuühendust laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse suurõppusel ILVES 2026 kriisiolukordades tegutsemist. Ilvese õppusel osalevad organisatsioonid mängivad ohuteavitussüsteemi testi ajal läbi varjumist.
Kriisivalmidus ei tähenda ainult varjumist, kuid arvestades viimasel kuul meie õhuruumi eksinud ründedroonidega seotud ohtu, on ka selle läbi mõtlemine kriitiline. Aga kriisivalmidus tähendab ka oskust hakkama saada elektri-, vee-, kütte- või sidekatkestuse ajal, oskust aidata lähedasi ning valmisolekut vajadusel kiiresti kodust lahkuda.
-
Kuidas saame hakkama, kui mingil põhjusel pole pikemat aega joogivett? Kolme aasta eest tabas Kuressaare veevärki reostus, kus üle nädala polnud võimalik joogivett kasutada. Kuidas sellises olukorras valmistada süüa, pesta käsi või kasutada tualetti? Kuidas transportida koju vett mujalt?
-
Kas kodus on piisavalt toiduvarusid, et vajadusel nädal aega hakkama saada? Äkki on kõik juba olemas, aga kuidas näiteks toitu valmistada, kui elektrit pole?
-
Kuidas saame infot, kui mobiilside või internet ei tööta? Autoraadiost, patareiga raadiost?
-
Paratamatult tähendab kriisiks valmisolek seda, et tuleb pere ja lähedastega läbi arutada ning plaanida, kuidas saada hakkama, kui suurõnnetus või äärmisel juhul sõjaline oht sunniks kodust lahkuma.
-
Kasulik on ka arutada, kuidas varjuda, kui on päriselt läheduses plahvatusoht või tuleb varjumissuunis. Kusjuures oht ei pea olema kaugeltki sõjaline. Varjumisvajadus ei teki ainult sõjalise ohu korral. Ka suurõnnetus, näiteks plahvatusoht ohtliku veosega, võib kaasa tuua vajaduse kiiresti siseruumidesse varjuda.
-
Kas pere oskab käituda, kui tuleb käitumissuunis EE-ALARMist? Kas lapsed oskavad SMSe telefonist üles leida?
-
Kas varjumishoiatuse saamisel teatakse, kuhu minna kodus või koduteel? Kas lapsed teavad kahe seina reeglit ehk oskavad liikuda akendest eemale kohta, kus välisõhu vahele jääb vähemalt kaks seina?
-
Kas oled tõmmanud alla näiteks Eesti äpi või „Ole Valmis!" mobiilirakenduse ja seadistanud selle ohuteavitusi edastama?
Detailsemad juhised pere, kodu, korteriühistu või töökoha kriisivalmiduse parandamiseks leiab veebilehelt www.olevalmis.ee ja „Ole Valmis!" mobiilirakendusest.
Mais lisandus olevalmis.ee lehele ka elanikkonnakaitse e-koolitus, kust saab muu hulgas teadmisi esmaabi, psühholoogilise esmaabi ja kogukonna kriisivalmiduse kohta.
Ohuteavituse testid on tulnud, et jääda. Järgmine üleriigiline ohuteavituse test toimub kolmapäeval, 14. oktoobril ning langeb kokku ka elanikkonnakaitse kuuga. See annab hea võimaluse rääkida testipäeval kriisivalmidusest ka koolides ja haridusasutustes.