Elanikkonnakaitse
Elanikkonnakaitse eesmärk on kaitsta inimesi hädaolukordade ning riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude korral.
Elanikkonnakaitse aluseks on elanikkonna suutlikkus ennast ise vähemalt 7 päeva jooksul kaitsta ja vajaduse korral üksteist kuni abi saabumiseni aidata. Elanikkonnakaitse on ühiskonna eri osaliste – inimeste, kogukondade, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtjate ja valitsusasutuste – ühine jõupingutus.
"Ole valmis!" Päästeameti juhised kuidas võimalikeks kriisiolukordadeks pere ja kogukonnaga valmistuda leiad SIIT lingilt.
Naiskodukaitse loodud on äpp käitumisjuhistega erinevates ohuolukordades „Ole valmis!". Selle saab alla laadida nii Google Play kui ka Apple e-poest ning kui rakendus on alla laetud, saab seda kasutada ka siis kui internetiühendus puudub.
Võimalike kriisiolukordadeks valmisoleku, oskuste ja elanike teadlikkuse tõstmise ning elanike kaitsel erinevate asutuste koostöö tagamise eesmärgil on Jõelähtme Vallavolikogu moodustanud volikogu juurde elanikkonnakaitse komisjoni.
Jõelähtme Vallavolikogu elanikkonnakaitse komisjoni koosseis:
Esimees: Tõnis Tuuder (volikogu liige)
Aseesimees: Andrus Sepp (volikogu liige)
Liikmed:
- Pentti Pilnik (volikogu liige)
- Rait Killandi
- Riina Vahisalu
- Sandra Varik (noortevolikogu liige)
Hädaolukord ja kriisireguleerimine
Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist.
Kriisireguleerimise eesmärk on tagada inimeste ja vara suurem turvalisus, riigi suurem julgeolek ning suurem õnnetustele ja sündmustele reageerimise võimekus. Iga asutus ja isik vastutab oma valdkonna kriisireguleerimisülesannete täitmise eest.
Kriisireguleerimise teema ja sellega seotud õigusaktidega on võimalik tutvuda siseministeeriumi kodulehel.
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste kriisireguleerimisülesannete täitmist.
Regionaalne kriisikomisjon koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste piirkondlike struktuuriüksuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste kriisireguleerimisülesannete täitmist regioonis.
Omavalitsusüksuse kriisikomisjon koordineerib kriisireguleerimist kohaliku omavalitsuse üksuses. Jõelähtme vallas koordineerib kriisireguleerimist Jõelähtme valla kriisikomisjon.
Jõelähtme valla kriisikomisjoni ülesanneteks on:
- koordineerib vallas kriisireguleerimist;
- teavitab avalikkust hädaolukorrast Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras;
- abistab vajaduse korral Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorra väljakuulutamisel määratud eriolukorra juhti hädaolukorra lahendamise koordineerimisel, teabevahetuse korraldamisel ja täidab eriolukorra juhi antud ülesandeid;
- abistab vajaduse korral hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamisel;
- kooskõlastab kohaliku omavalitsuse õppuste kavandid;
- kinnitab kooskõlastatult õppuse korraldajaks kavandatud asutusega kohaliku omavalitsuse hädaolukorra lahendamise õppuse aja, õppuse korraldaja ja hädaolukorrad, mille lahendamise protseduure ja võimekusi kontrollitakse;
- teeb regionaalsele kriisikomisjonile ja pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise, elanikkonna turvalisuse tagamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta vallas;
- peab arvestust valla haldusterritooriumil olevate ja hädaolukorras kasutatavate ressursside kohta, välja arvatud riigiasutuste ressursid;
- annab hinnanguid ja teeb ettepanekuid valla õigusaktide eelnõudele, mis käsitlevad kriisireguleerimise valdkonda;
- tulenevalt hädaolukorra riskianalüüsist korraldab valla territooriumil ennetusmeetmete rakendamist ja riskikommunikatsiooni teostamist;
- teeb Jõelähtme Vallavalitsusele ettepanekuid uuringute läbiviimiseks ja eksperthinnangute tellimiseks;
- teeb kriisireguleerimise alast koostööd pädevate riigiasutuste ja teiste omavalitsuste kriisikomisjonidega;
- koostab ja kinnitab igal aastal komisjoni järgmise aasta tööplaani ja esitab selle regionaalsele kriisikomisjonile;
- koostab ja kinnitab komisjoni iga-aastase tegevuse kokkuvõtte ja esitab selle regionaalsele kriisikomisjonile;
- täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
Jõelähtme valla kriiskomisjoni koosseis:
Esimees Andrus Umboja (vallavanem)
Liikmed:
- Art Kuum (abivallavanem)
- Priit Põldma (abivallavanem)
- Leho Kure (vallasekretär)
- Tõnis Tuuder (vallavolikogu elanikkonnakaitse komisjoni esimees)
- Teet Sibrits (vallavalitsuse keskkonna- ja kommunaalosakonna juhataja)
- Carmen Viherpuu (vallavalitsuse haridus-, kultuuri-ja sotsiaalosakonna juhataja)
- Kalev Algo (IT-juht)
- Laura Ruul (kommunikatsioonispetsialist)
- Ivo Roosimägi (Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik)
- Sergei Savin (Päästeameti Põhja päästekeskuse Muuga päästekomando pealik)
- Avo Aljas (Kaitseliidu Rävala malevkonna pealik)
- Ain Mutli (vee-ettevõtja OÜ Loo Vesi juhatuse liige)
- Kalev Salvet (elektriettevõtja Loo Elekter AS juhatuse liige)
- Raivo Melsas (soojusettevõtja Adven Eesti AS juhatuse liige)
- Rait Killandi (MTÜ Kaberneeme Klubi juhatuse liige)
- Meelis Oja (MTÜ Kostivere Tuletõrje Selts juhatuse liige)
- Martin Mäemets (MTÜ Neeme Päästeselts juhatuse liige)
| Vabatahtlikud päästekomandod | |
| Kostivere Tuletõrje Selts | Meelis Oja: telefon: 58 423 004 |
| Neeme Päästeselts | Martin Mäemets: telefon: 58 147 800 |
| Kaberneeme Klubi | Rait Killandi: telefon: 50 66 697 |
| Jõelähtme Elanikkonnakaitse Selts | +372 55 567 012 |
| Päästeteenistus/politsei | 112 |
| Riigiinfo telefon 24/7 (eesti, vene, inglise keeles) Riigiinfo telefon on hädaabinumbri 112 kõrval tegutsev tasuta infonumber, mis pakub ööpäev läbi infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara. | 1247 |
| Piirkonnapolitseinik Kersti Kald; | 61 24 659; 53 339 076 |
| Naiskodukaitse Jõelähtme jaoskond | nkk.joelahtme@naiskodukaitse.ee |
| Ohvriabi kriisitelefon | 116 006 |
Veevõtukohad külades
Jõelähtme valla külades asuvad tuletõrjehüdrandid, -veevõtupaagid ja looduslikud veevõtu kohad
Objektide asukohti näeb Maa-ameti kaardilt.
Info looduslike allikate kohta leiab https://allikad.info/springs. Valdavalt on allikavesi puhas ja tarbitav joogiks ilma eelneva töötluseta.
Harjumaa elanikkonnakaitse inforaamat
Kriisireguleerimise büroo on valmistanud Harjumaa kodanikele ennetava sisuga inforaamatu pealkirjaga „Harju maakonna riskid ja soovitused nendega toimetulekuks".
Hädaolukorrad võivad ohustada inimeste elu ja tervist, kahjustada oluliselt keskkonda, tekitada häireid elutähtsa teenuse toimimises või tekitada suurt varalist kahju. Seega on hädaolukorras oluline elanikkonna valmisolek ja õige käitumine.
Käesolev inforaamat kirjeldab Harju maakonnas enam ettetulevaid riske ja annab soovitusi nendega toimetulekuks. Iga inimese teadlik käitumine aitab ära hoida suurema kahju tervisele, varale ja keskkonnale.
Seotud failid:
Kerksuskeskus ja varjumiskoht. Mis on mis?
Vene Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu on Eestis oluliselt elavdanud riigi- ja elanikkonnakaitse suunalisi arutelusid ja reaalseid tegevusi. Väga lühikese aja jooksul on ühiskonda paisatud suur hulk erinevaid mõisteid, millest mõned on pisut keerulised. Minule, selles valdkonnas sees olevale inimesele, on see kõik üsna lihtne ja loogiline, kuid neile, kes pole elukutselised kriisijuhid, võib seda kõike olla üsna palju. Seega räägime läbi – mis on mis?
Alustame varjumisest. On kaks olulist mõistet – varjumiskoht ning varjend. Varjumiskoht on mistahes ruum hoones, mis pakub kaitset plahvatuses tekkivate lendkehade (klaasikillud, metallitükid, jne) ja ülerõhu eest. Ka auk maa sees on parem, kui lagedal olla. Kuna meil on aega valmistuda, saame seda teha targemalt ja läbimõeldumalt kui lihtsalt auk maa sees.
Varjumiskoht on mõeldud vaid väga lühiajaliseks viibimiseks
Tuleb häire, haarad oma pere ning telefoni ja lähed kiiresti peitu. Parim varjumiskoht on akendeta kelder. Seal on ruumi, seda saab kiirelt (kui on ära koristatud) kasutusse võtta ning seal võiks juba olla ka natuke joogivett, mingi väiksem akupank valgustuse jaoks juhuks, kui elekter kaob. Kui keldrit pole, sobib ka mistahes ruum või ruumiosa, mis on akendeta ning paikneb tugevate seinte vahel – vannituba, betoonseintega koridor. Selle kõige eest vastutab inimene isiklikult – mitte keegi teine. Elad Sa kortermajas või eramajas, vastutad enda pere heaolu ja turvalisuse eest ise. Selliseid varjumiskohti nimetatakse mitteavalikeks varjumiskohtadeks. Omavalitsus ja päästeamet aitavad, kuid vastutus jääb igale inimesele endale.
Omavalitsus ja päästeamet koos vastutavad avalikus linna ruumis olevate varjumiskohtade eest, neid nimetatakse avalikeks varjumiskohtadeks
Need on linnapildis üldjuhul hästi näha, sest need on tähistatud oranži sildiga. Varjumiskohad on kas kogu aeg avatud (nt Balti jaama tunnel) või avatakse vahetult enne võimaliku sõjalise kriisi puhkemist. Avalikud varjumiskohad on mõeldud kõikidele, kes selle lähedal asuvad, kuid need ei ole rahuajal alati avatud. Need avatakse ja valmistatakse paremini ette vahetult enne kriisi – see, et need praegu on kinni, on täiesti normaalne.
Aga jätkem meelde – otsi alati lähim, kõige turvalisem koht selles hoones, kus te parasjagu viibite. Mitte mingil juhul ei tohi siseruumist joosta välja otsima mingit avalikku varjumiskohta.
Vallavalitsus vastutab oma hallatavate asutuste (koolid, lasteaiad, raamatukogud, jne) varjumiskohtade eest. Nende jaoks koostatakse varjumise plaanid, mis pole avalikult kättesaadavad, sest vastasel pole vaja teada, kus asuvad Teie lastele mõeldud turvalised ruumid ja kohad. Ka need varjumiskohad valmistatakse täpsemalt ette võimaliku sõjalise ohu korral, kuid need on mõeldud vaid hoonetes asuvate inimeste jaoks.
Varjend on spetsiaalselt ettevalmistatud iseseisev turvaline koht inimeste pikaajaliseks viibimiseks, st neis on magamisvõimalused, iseseisev õhuvahetus ja elekter, kuid ka see ei ole koht, kus inimene saab kolm korda sooja toitu päevas ja vett. Näiteks Soomes peab inimene varjumiskohta tulles ise kaasa võtma toitu, vett, vajalikud ravimid. Taaskord vastutab iga inimene enda ja oma pere eest ise, omavalitsus vastutab üldise taristu korrasoleku eest. Eestis hetkel varjendeid ei ole.
Kerksuskeskus või evakuatsioonikoht?
On ütlematagi selge, et kriiside ajal tavapärase elujärje ning erinevate teenuste tagamine on erakordne väljakutse, millega ükski inimene, riik ega omavalitsus hetkel veel hakkama ei saa. Oma tegevuste prioritiseerimine on möödapääsmatu ning kõik oma ressursid suunatakse vaid kõige olulisemale. Neid olulisi tegevusi ja teenuseid nimetatakse kriitilisteks ülesanneteks – ülesanded, mida peab ellu viima olenemata kriisist.
Kõige turvalisem koht on kodu. Nii füüsiliselt kui vaimselt
Kuid kodu tuleb turvaliseks muuta. Perede ehk leibkonnade eesmärk on olla iseseisev (ehk uue mõistena toimepidev) vähemalt 7 päeva. Perede kriitiliseks ülesandeks on vähemalt seitsmeks päevaks tagada endale soojus, vesi, toit, ravimid, info vastu võtmise ning nõrgemate pereliikmete abistamise võimekus vastavalt pereliikme vajadustele (ka kodulooma pean pere liikmeks). Kui need on tagatud, peate oma kodus hästi vastu! Samas on selge, et kõik inimesed seda omale lubada ei saa. Peamiselt on puudu elektrist, infost ja sotsiaalsusest. Selleks on vallavalistus ette valmistanud ning avab suuremate kriiside korral kerksuskeskused.
Jõelähtme vallas on kerksuskeskused Kostivere vabatahtlike päästjate depoos, Kaberneeme päästekomandos ning Loo aleviku spordihoones
Kerksuskeskus on toimepidev lühiajaliseks viibimiseks mõeldud soe koht, kus saab infot vastu võtta ja edasi anda ning laadida telefone, rääkida teiste inimestega juttu. Kerksuskeskustes ei saa magada ega süüa – võta oma toit ja vesi kaasa. Kerksuskeskused avatakse kas vahetult enne suurema kriisiolukorra ohtu või kriiside ajal, need pole kogu aeg avatud. Näiteks ulatuslik pikaajaline lumetorm, mille tagajärjel katkeb elekter.
Infot kerksuskeskuste avamise kohta leiab valla sotsiaalmeedia lehelt, valla kodulehelt. Lisaks teavitatakse külavanemaid ja kogukonna eestseisuseid. Nii et küsige kindlasti ka nende käest, kui mujalt infot ei saa.
Jõelähtme vallavalitsus on ette valmistanud evakuatsioonikoha Loo spordihoones
Alati ei saa koju jääda ning kodu tuleb pere elu ja tervise huvides ajutiselt maha jätta. Olgu see seotud tulekahjuga ohtlikus ettevõttes või lihtsalt on kodu nii külm, et lastele ja vanemale generatsioonile on seal viibimine juba ohtlik. Evakuatsioonikoht on spetsiaalne hoone või hooneosa, kus saab ajutiselt majutada suurt hulka inimesi, kellel pole kuhugi minna. Seal pole mingit luksust, sh ka privaatsus on luksus, mida sealt ei leia. Saab aga ohutult magada (niivõrd kuivõrd seda suures rahvahulgas on võimalik teha), midagi süüa, saab joogivett (nõu peab endal olemas olema), infot, lapsed saavad mängida. Evakuatsioonikohta tulles võta lisaks dokumendile kaasa kindlasti veepudelid, lisatoitu, hügieenivahendeid ning müra summutavad kõrvaklapid, eriti lastele.
Ka evakuatsioonikohad avatakse ainult kriiside ajal. Iga kriis ei tähenda automaatselt, et need avatakse. Avatakse vaid juhul, kui majutamist vajavate inimeste arv on väga suur. Nii kerksuskeskused kui evakuatsioonikohad on tähistatud vastava sildiga. Hoonetesse sisenemisel palutakse näha inimeste dokumente ning järgida tuleb sisekorraeeskirju, mis asuvad sisenemise uste juures stendidel. Kriiside ajal on raske kõikidel, sh vallavalitsuse töötajatel, seega jääge rahulikuks ja inimlikuks.
Kokkuvõteks:
- Parim varjumiskoht asub hoones, kus sa parasjagu viibid.
Ideaalne varjumiskoht on akendeta tugevate seinte ja laega kelder, kus on mõned pudelit joogivett ning väike alternatiivne akupank. - Kõige ohutum koht on kodu - valmista see ette.
Taga vähemalt seitsmeks päevaks soojus, vesi, toit, ravimid, info vastu võtmise võimekus ehk patareiga raadio. - Aita nõrgemaid ning tunne huvi oma eakamate pereliikmete vastu olenemata nende asukohast!
- Kui mujalt infot ei saa, siis sinu parim infoallikas on külavanem või kogukonna eestseisus.
- Jõelähtme kerksuskeskused, kust saab infot ja telefone laadida, asuvad Kostivere vabatahtlike päästjate depoos, Kaberneeme päästekomandos ning Loo aleviku spordihoones, mis avatakse olenevalt kriisiolukorra tõsidusest. Infot avamise kohta saab valla sotsiaalmeediast ja kodulehelt ning külavanematelt. Süüa ja magada seal ei saa, võta kaas oma toit ja joogivee nõu, kui on soovi.
- Koosta evakuatsiooni seljakott, kus oleks vähemalt nimekiri asjadest, mida sa sinna sisse paned enne evakuatsioonikohta tulemist. Siis ei pea raiskama aega mõtlemisele ning stressiolukorras ei unune olulised asjad maha.
- Jõelähtme valla evakuatsioonikoht asub Loo spordihoones.See avatakse vastavalt kriisiolukorrale ning tule sinna vaid siis, kui sul pole kuhugi mujale minna.
Koduloomi inimestega samades ruumides ei hoita. Võta kaasa puur või kennel, looma jaoks sobiv toit ning toidunõud. Looma eest hoolitsemise, sh väljaheidete koristamise eest vastutab omanik.
Infot avamise kohta saab valla sotsiaalmeediast ja kodulehelt ning külavanematelt. Seal saab infot ning elementaarsel tasemel magada, midagi süüa ja vett ning tagada hügieen. Võta kaasa isikut tõendav dokument, lisatoitu, joogiveepudel, raha (kui vajad midagi poest) ja müra summutavad kõrvaklapid.
Sven Jablonski
vallavalitsuse kriisinõunik
Artikkel ilmub juulikuu vallalehes lk 7.