Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmine
Keskkonnaamet on koostanud kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsuse ja sellele oodati huvigruppide, eelkõige kohalike omavalitsuste ettepanekuid kuni 21. aprillini 2023.
Muudatus, mis kõige enam puudutab kohalikke omavalitsusi, on seotud rahvaürituste korraldamisega. Keskkonnaamet teeb ettepaneku, et munitsipaalmaal toimuvad rahvaüritused edaspidi Keskkonnaameti kooskõlastuseta. Keskkonnaamet ei näe vajadust anda ürituse läbiviimiseks topelt kooskõlastust, munitsipaalmaal viiakse edaspidi rahvaüritusi läbi kohaliku omavalitsuse nõusolekul ja vastutusel. Erandina on Keskkonnaameti kooskõlastus vajalik rattaürituste korraldamiseks.
Kuna parkide planeerimisel on arvestatud kõrge külastuskoormusega ja pargid paiknevad sageli linnaruumis, on leevendus tehtud ka osalejate arvule rahvaürituse korraldamisel, lubades ettevalmistamata kohtadesse Keskkonnaameti nõusolekuta 50 asemel kuni 100 osalejat.
Ühtegi uut objekti kaitse-eeskirja muutmisega kaitse alla ei võeta ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta kaitsealuste objektide piire. Olemasolevate kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kohta leiab infot Eesti looduse infosüsteemist, kus on andmed 452 riikliku kaitse all oleva pargi, puistu ja arboreetumi kohta.
Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsus
Keskkonnaamet tutvustas väljatöötamise kavatsust MS Teamsi vahendusel 4. aprillil kell 13 SIIN. Parandusettepanekud või vastuväited väljatöötamise kavatsusele sai esitada Keskkonnaametile kirjalikult aadressile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 21. aprilliks 2023.
Lisainfo: Imbi Mets, tel. 329 5543, imbi.mets@keskkonnaamet.ee ja Riina Kotter, tel. 503 7128, riina.kotter@keskkonnaamet.ee.
Muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja
Keskkonnaamet teatab, et keskkonnaministri 9. septembri 2022 aasta käskkirjaga nr 1-2/22/312 on algatatud määruse „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri" eelnõu menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet.
Määrusega muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekorda. Ühtegi uut üksikobjekti ei võeta kaitse alla ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta objektide piiranguvööndi ulatust. Kaitsekorda muudetakse, et viia see kooskõlla looduskaitseseadusega. Hetkel kehtiv 2003. aastal kinnitatud eeskiri on vananenud.
Kaitse-eeskirja eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal 09.11–05.12.2022 Keskkonnaameti veebilehel. Kui soovite saada materjale paberkandjal koju, võtke palun ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise vanemspetsialisti Liggi Nammiga.
Keskkonnaamet ootab põhjendatud ettepanekuid ning kutsub aktiivselt osalema avalikustatud kaitse-eeskirja eelnõu menetluses. Parandusettepanekud ja vastuväited kaitse-eeskirja eelnõu kohta esitada kirjalikult Keskkonnaametile (info@keskkonnaamet.ee või F.J. Wiedemanni 13, 72213, Türi) hiljemalt 05.12.2022.
Keskkonnaamet teeb looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata. Keskkonnaamet vastab kõikidele küsimustele meelsasti telefoni või kirja teel.
Eesti looduse infosüsteemi andmetel on 2022. a oktoobri seisuga kaitse all 1080 üksikobjekti, millest 566 on üksikpuud või puude grupid (salud, alleed), 419 geoloogilised üksikobjektid (rändrahnud, kivikülvid, pangad, paljandid, koopad, astangud), 73 hüdrogeoloogilised üksikobjektid (allikad, karst, joad, kärestikud, järved) ja 22 maastikulised üksikobjektid (maastikku ilmestavad positiivsed (nn mäed, vallid) ja negatiivsed (orud, nõod, kraatrid) pinnavormid).
Kus asuvad riikliku kaitse all olevad üksikobjektid, saab vaadata Maa-ameti geoportaalist või keskkonnaportaalist.
Kui 05.12.2022 ei ole kaitse-eeskirja eelnõule parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestab Keskkonnaamet, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu 2023. aasta alguses ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2023. aasta esimesel poolel.
Lisainfo: Liggi Namm, 522 6894, liggi.namm@keskkonnaamet.ee
14. oktoobril saatis Eesti Keskkonnateenused välja uued jäätmeveolepingud
Kui Te ei ole saanud lepingut e-maili või posti teel, palun andke sellest AS-le Eesti Keskkonnateenused teada. Juhime tähelepanu, et saadetud lepinguga on kaasas ka kaaskiri, mis sisaldab olulist infot. Kellel on vaja lepingus andmeid muuta või lepingut allkirjastada ning ei ole seda võimalik teha läbi keskkonnateenused.ee iseteeninduskeskkonna, on seda võimalik teha Lool ning Kostiveres.
AS Eesti Keskkonnateenused kliendihaldur on kohal:
- 26. oktoobril Loo Kultuurikeskuses (Loo, Kuusiku Kuusiku tee 1a) kell 13-18.00
- 27. oktoobril Kostivere mõisas (Kostivere, Mõisa tee 2) kell 13-18.00.
Biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja üleandmine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele
Vastavalt Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirjale alates 01.01.2023. AS Eesti Keskkonnateenused on lepingusse vastava täienduse juba teinud. Vedaja paigaldab kõigile jäätmevaldajatele tasuta biolagunevate jäätmete mahuti. Mahuti paigaldusega seotud üksikasjad täpsustab vedaja vahetult enne paigaldamist.
Biolagunevate jäätmete mahutite paigaldamine toimub perioodil 24.10. kuni 30.11.2022. Biolagunevate jäätmete üleandmine vedajale on kohustuslik alates 01.01.2023.a. Jäätmevaldaja soovi korral algab tema mahuti tühjendamine alates 01.11.2022.a vastavalt veograafikule.
PS. Biolagunevad köögi-ja sööklajäätmed konteineri kohta on tehtud lepingus märge ISIKLIK. Selle all on mõeldud seda konteinerit mille vedaja kinnistule tasuta kohale toob.
Biolagunevate jäätmete üleandmine on tasuta. Biolagunevate jäätmete kogumisel on lubatud ka kompostimine kompostriga, mis vabastab jäätmevaldaja biolagunevate jäätmete kogumismahuti kasutamise ja jäätmete üleandmise kohustusest. Jäätmevaldaja poolt kohtkompostimise toimingu rakendamiseks tuleb esitada nõuetekohane taotlus Jõelähtme Vallavalitsusele, mida saab teha ka valla veebipõhises iseteeninduskeskkonnas SPOKU.
Tihe- ja hajaasustusaladest
Kehtiva üldplaneeringuga määratud tiheasustusala piire on võimalik vaadata Maa-ameti kitsenduste kaardilt- https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused.Samuti on piirkondi, mis vastavad tiheasustusala nõuetele nn kompaktse hoonestusega alad (detailplaneeringuga on moodustatud väikesed krundid, tihedalt koos). Tiheasustusaladel ning kompaktse hoonestusega aladel on vaja kompostimisel kasutada kinnist kompostrit (sobivad nii ise ehitatud kinnised kompostikastid kui ka kaubanduses müügil olevad erinevad kinnised, st kaanega, kompostrid). Jäätmevedaja paigaldab tasuta jäätmete mahuti ka nendele kinnistutele, mis kasutavad kompostimist.
Kui kinnistul rakendatakse kohtkompostimist, siis võib kinnistule toodavat konteinerit edaspidi kasutada muul otstarbel. Mahutis võite hoiustada nt klaastaarat või pandipakendit. Kui otsustate mahutiga ära anda mõnda muud jäätmeliiki, siis tuleb Teil see lepingus fikseerida. Kui Te tõesti mingil põhjusel tasuta mahutit oma kinnistule ei soovi, siis tuleb sellest vedajale eraldi avaldusega teada anda. Sellega aga loobute võimalusest saada tasuta jäätmemahuti ning lähitulevikus (kindlasti 5 a.) selleks enam võimalust ei avane.
Tühisõidu arve saavad need jäätmevaldajad, kes ei anna graafikujärgselt veopäeval jäätmevedajale jäätmeid üle
Üleandmise mittetoimumise peamine põhjus on konteineri puudumine või sellele ligipääsu puudumine. Tühisõidutasu ei tohi jäätmevedaja küsida juhul, kui konteineri tühjendamise takistus ei tulene jäätmevedaja tegevusest või tegevusetusest nt teetööd, valesti pargitud auto jms. Tasu tühisõidu eest on seotud segaolmejäätmete konteineri tühjendamise hinnaga. Tasu suuruseks on tühjendamata jäänud konteineriga samas suuruses segaolmejäätmete konteineri graafikujärgse tühjendamise tasu.
Juhul kui jäätmevaldajal ei ole jäätmete konteinerit võimalik jäätmevedajale tühjendamiseks üle anda (nt ollakse reisil, aed on lukus või on muu takistav asjaolu), siis jäätmevedaja poolt tühisõidu arve saamise vältimiseks tuleb jäätmevedaja klienditeenindusele anda teada soovist oma kinnistul graafikujärgset vedu mitte teostada. Seda soovi saab esitada kõikide jäätmeliikide osas. Teavitus tuleb teha võimalikult vara enne veopäeva saabumist, hiljemalt aga eelmisel tööpäeval.
Kui jäätmevaldaja hindab, et tema konteineri täitumus on minimaalne ja seda ei ole vaja graafikujärgselt tühjendada, siis saab ka sellise soovi jäätmevedaja klienditeenindusele edastada ja jäätmevedaja jätab teie konteineri tühjendamata. Selline tegevus ei tohi muutuda aga püsivaks tegevuseks eesmärgiga vältida konteineri tühjendamise tasu maksmist. Järelevalvet jäätmevedaja tegevuste osas vallavalitsus.
Oleme täiendanud ka valla kodulehte (https://joelahtme.ee/korraldatud-jaatmevedu).
Kui Teil on täiendavaid küsimusi, palun võtke ühendust Jõelähtme vallavalitsuse keskkonnanõunikuga Mailis Ental 605 4857 või mailis.ental@joelahtme.ee
Keskkonnanõunik Mailis Ental oli 2022. aasta detsembril Pihlakobaras vastamas levinumatele küsimustele seoses biojäätmete eraldi kogumisega. Videosalvestis on järlevaadatav- ja kuulatav SIIN.