25.01.23

Elanikke: 95 inimest (3.01.2023 aasta andmetel)

Külavanem

Jõelähtme küla asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas, Jõelähtme jõe alamjooksul, Tallinnast idas, Narva maantee ääres. Külas asub samanimelise valla keskus, mistõttu tihti ei teatagi, et Jõelähtme vallas asub Jõelähtme küla.

 

 

AJALUGU
Jõelähtmet on esimest korda mainitud 1241. a. (Jeeleth). Jõelähtme mõisa (Jeg(e)lecht) kohta on teated aastast 1482. Küla tekkis kiriku juurde 20. sajandi alguses.

Jõelähtme kihelkond hõlmas nüüdse Jõelähtme ja Viimsi valla (v.a. Naissaar) ning osa Kuusalu vallast. 13. sajandi alguses kuulus Jõelähtme ala Revala maakonda Repeli kihelkonda, linnus oli Jägala linnamägi. Rannikumadalikul oli asustus hõre (kaluripered), mujal tihe.

Jõelähtme kirik on pühendatud Neitsi Maarjale, Jeesuse emale. Tõenäoliselt pühitseti kirik algselt 1220. aasta augustikuu 15. päeval ehk Neitsi Maarja uinumispühal. Nii sai Maarja kohaliku rahva eestkostjaks ja kaitsjaks. Jõelähtme kirikukihelkond (hõlmas esialgu ka suurema osa hilisemast Harju-Jaani kihelkonnast) moodustati juba Taani vallutuse ajal (umbes 1220). Enamik külasid läänistati 13. sajandil; rannikualale asusid samal ajal rootslased. Arvatavasti 15. sajandi II veerandil ehitati Saha kabel.

Küla lähistel asub looduskaitse all olev Kostivere karstiala. Jägala liivikul esineb kanarbiku ja samblikega kaetud luiteid, kohati koguni lagedaid liivavälju üksikute kidurate mändidega. Vaatamisväärsed on selle ümbruse suured rändrahnud: Laulumäe kivi (Jõelähtmest Jägala jõe suudme poole - ümbermõõt 42,7 m, kõrgus 4,3 m), Ellandvahe kivi - (asub kirikust umbes 1 km loode pool põllul; ümbermõõt 32,5 m, kõrgus 5,7 m) Koila külas ja Jägala juga.

Rahvuslikust liikumisest ja muusikaelust võtsid jõelähtmelased osa suhteliselt elavalt; 1882. a. asutati Maardu orkester. 1939 aastal, 23. juunil avati Jõelähtme Vabadussõja mälestussammas, mille kommunistid 1941. aastal maha võtsid. 1942. aastal 24. juunil saksa okupatsiooni ajal sammas taastati, kuid 1948. aastal lõhuti see kommunistide poolt lõplikult. 1989. aastal alustati samba ehitust uuesti ning see avati pidulikult uuesti 1992. aasta 23. juunil. 

Jõelähtme kihelkonna vabadussõja infot ja mälestussamba lugu saab vaadata siit    (Koostajad: Jõelähtme vald, MTÜ Rebala Kultuuriruum, Tiia Välk)

Jõelähtme kihelkonnast pärit soomepoiste infot näeb siit

 

Jõelähtme küla jääb Kultuuriloolisele Piritalt Vana-Vastseliina suunduvale palverännuteele.