3.10.22

Elanikke: 29 inimest (1.10.2022 aasta andmetel)

 

Nehatu küla on Jõelähtme vallas Nehatu külas Pirita jõe ääres paiknenud kunagise Nehatu mõisa süda.

Ajalugu

Nehatu nime algne kuju on Nihatu, esmakordselt esineb e-ga variant XVI saj (1586 Nehat), kuid i-lisi nimekujusid esineb veel XVIII sajandil ka Nehhat, 1241 Nigattæ, 1394 Nygate, 1798 NehhatNehhato (mõis ja veski).

Praeguse Nehatu küla asukoht on tekkinud endise mõisa ümber. Mõis on Nehatus olnud hiljemalt XIV saj, sest küla kõrval on mainitud mõisakohta koos veskiga juba 1394. aastal, kui see Saha mõisaga ühendati.

1664. aastal osteti Saha mõisalt Nehatu, Kärmu ja Proosa küla ning moodustati Nehatu linnamõis, mis aastatel 1733 - 1919 kuulus Tallinnale kuni võõrandamiseni. 

Nehatu vald (saksa keeles Nehhat; 1866–1891 Nehatu-Väo vald) oli üks Eesti valdu, kus kehtis pidevalt sõjaseadus/kaitseseisukord. Vallamaja asus tänapäeva Maardu linna aladel. Harju maakonna nõukogu otsuse järele 11. maist 1919. aastal on eraldati Viimsi kogukond ja Maardu kogukonna Lepneeme ja Tammneeme külad Nehatu vallast ning nendest asutati iseseisev Viimsi vald. Uus vallavalitsus avas oma tegevuse 1. novembrist 1919. aastal.

Nehatu oli 1920 – 1930. aastatel asundus, hiljem liideti Koplimetsa külaga, kuid Nehatu küla taastati uuesti 1977 aastal.

 

Nehatu kool

Nehatu algkooli omaaegse pikaajalise õpetaja ja juhataja Friedrich Einbergi andmetel rajati Nehatu vallakool 1867. aastal. Koolimaja ehitati Lasnamäe kõrgendiku platoole Narva maantee äärde Tondi raba kõrvale. Koolimaja oli paekivist laotud vundamendil rõhtpalkidest kõrge poolkelpkatusega hoone. Palgid ehituseks saadi Tallinna linnalt tasuta.

1919. aastal oli Nehatu koolis kaks klassi – nooremas klassi 27 ja vanemas klassis 9 õpilast, ent koolil oli vaid üks klassiruum. 1921. aastal ühendati Nehatu ja Iru kool Iru algkooliks, kuid I ja II klass jäid edasi tegutsema Nehatu koolimajja, III ja IV klass paiknesid Irus, endise Peeter Suure merekindluse kasarmus. 1928. aastal otsustas Nehatu vald rajada Irusse uue koolimaja 120 õpilasele, kuna senised ruumid Iru kasarmus ei vastanud nõuetele. Uue koolimaja ehitustöid alustati 1930. aastal ja õppetöö uues koolimajas algas 1. oktoobril 1931. Õpilasi oli 109. Samal ajal lõpetas kool tegevuse Tondiraba juures asunud koolihoones. Nehatu algkooli uus hoone oli paekivist vundamendil puitseintega kuid põles suvel 1941. Vanas koolihoones elasid aastakümneid õpetajad. Tühjaksjäänud maja põles uuesti aastal 1988. Tänaseks on majast alles vundament ja osa suurest õunaaiast.

1939 jaanuaris otsustas Nehatu vallavolikogu muuta Nehatu algkooli nime Iru algkooliks, kuna ümbruskonnas tunti kooli juba selle nime all, sest koolimaja paiknes Irus ning aprillis 1939 teostunud vallareformiga muudeti Nehatu vald Iru vallaks.

 

Aastatel 1936 - 1940 tegutses külas Nehatu Haridusselts. Seltsi asutasid Nehatu Põllumeeste Seltsi muusikaosakonna liikmed. Haridusseltsil olid oma juhendatav näitetrupplaulukoor ja orkester.