3.08.22

Elanikke: 1 inimene (1.07.2022 aasta seisuga) 

 

Rammu küla asub Rammu saarel. Rammu saar (rtssks Ramö) on Harjumaal Jõelähtme vallas asuv 1,0256 km² suurune väikesaar. Loodes asub Kudusäär, kirdes Ninaotsanukk, kagus Vesisäär, idas Allu saar.

Saar on kuni 3,4 meetrit kõrge ja umbes 3,5 kilomeetrit pikk. Rammu saart on võrreldud kapsarauaga, mis tähendab, et saar on S-kujuline ja keskel on varre kujuline jämedam koht. Nagu teised sealkandis asuvad saared, on ka Rammu kivine: palju on rändrahne ja kivikuhjatisi. Rammul on järvikud, kohati on saar liivaneTaimedest kasvavad seal  valdavad kadastikmännidpihlakadpajudroostik.

Inimeste asumisest saarele täpsed andmed puuduvad. Pärimus räägib, et Rootsi kuninga käsul hukatud 1710. aastal üks soomerootslane ja ta naine koos pojapojaga põgenenud Pranglile. Ent sealgi ei saanud nad rahu, kuna kohalik rahvas põletanud nende hurtsiku. Ainukesena pääses pojapoeg, kes läinud asustamata Rammu saarele. Sinna kutsus ta ka ühe lapsepõlvekaaslase Soomest, mandrilt leidsid nad mõlemad naise ja nii saanudki alguse esimesed pered Rammul. Käidi kalal ja hülgejahil ja nagu teistel saarekestel, veeti salakaupa. Saar kuulus Eestimaa kubermangu Harju kreisi Kuusalu kihelkonda.

1851. aasta aprillis muutus saare elu jõukamaks. Torm ajas Allu saare randa lõpnud küürvaala, mis kahe purjepaadi vahel Tallinna veeti ja mida raha eest rahvale näidati. Vaala ostis ära Peterburi Teaduste Akadeemia 850 rubla eest ja vaala luustik on seal siiani alles. See oli 9,68 meetri pikkune küürvaal, kelle kaaluks hinnati üle 10 tonni (25 tuhat naela).

1920. aastatel said rammulased ka 4-klassilise kooli ja kalmistu. Rammu saarel oli kolm veskit. Ligi 100 elanikku pagendati nõukogude võimude poolt 1952. aastal.

Kunagisest vilkast, tihedalt paiknenud 22 taluga kalurikülast saare lõunarannikul on praeguseks säilinud vaid varemed. Saarel on kaks silindrilist tuletorni (idapoolne 32 m kõrge), kumbki enam ei tööta. Taasasustatud on kolm suvitustalu, samuti on taastatud alumine tuletorn, mille juurde on ehitatud ka saun. Saare kirdeosas paikneb muinsuskaitsealune kalmistu.

Saarel on ka RMK poolt rajatud 2,5 km pikkune matkarada ja kaks linnuvaatlustorni.

Tegemist on kaitsealuse alaga, mis kuulub Kolga lahe maastikukaitseala koosseisu.