Minu vahetusaasta Ameerikas – USAs

2024. aasta suvel algas minu elu üks suurimaid seiklusi – vahetusaasta Ameerika Ühendriikides. Lahkudes olin 17-aastane ja tagasi tulles 18. Mu koduks sai Indianapolise linn Indiana osariigis. See aasta oli täis rõõmu, üllatusi, väljakutseid ja tohutult uusi kogemusi, mida on raske sõnadesse panna.

Esimesed päevad ja kultuurišokid
Lend Eestist Ameerikasse kestis pea terve ööpäeva. Olin väsinud, elevil ja kurb korraga. Hüvastijätud lennujaamas ja sõprade kirjade lugemine lennukis panid mind esimest korda päriselt tundma, kui kaugele ma nüüd lähen. Õnneks ei pidanud ma reisi üksi ette võtma. Reisisime koos Emilyga, kes oli ka oma vahetusaastale suundumas ja kelle host-vanemateks olid minu host-ema isa ja tema naine. Kahekesi minnes tundus kõik lihtsam ja turvalisem.

Esimesed päevad Indianapolises olid täis uusi avastusi. Kohalikud poed tundusid hiiglaslikud, kõikjal oli ruumi ja inimesed olid ülimalt avatud ja sõbralikud. Esimene suur kultuurishokk tuli aga siis, kui sain aru, et ameeriklased räägivad peaaegu iga inimesega, kes poes vastu tuleb – ja see tundus mulle täiesti veider! Ka koolisüsteem ja igapäevaelu olid teistsugused, kuid üllatavalt kiiresti sai neist minu argipäev.

Koolielu ja esimesed katsumused
Minu esimene koolipäev oli kõike muud kui lihtne – ootasin mitu tundi kontoris, pidin tegema keeletesti ja jäin ka lõunast ilma, sest mu tunniplaan polnud veel valmis. Olin väsinud ja segaduses, kuid juba samal päeval leidsin esimesed sõbrad, kes näitasid mulle kooli ja aitasid esimestest päevadest üle saada. Hiljem hakkasid päevad minema sujuvamalt ja sain osa paljudest kooliüritustest, sealhulgas jalgpallimängudest, tutvumislaagritest ja jäätisepidudest.

Ameerika koolitundides on õhkkond palju vabam kui Eestis. Õpetajad on väga toetavad ja sõbralikud, ning mul tekkis nendega siiras side. Eriti liigutav oli, kui mu klassijuhataja kirjutas mulle sünnipäevaks kaardi eesti keeles – see tegi südame nii soojaks.

Reisimine ja seiklused
Aasta jooksul avastasin ma Ameerikat päris palju. Esimene suurem reis viis mind Labor Day nädalavahetusel Missourisse, kus nägin St. Louisi kuulsat Arch'i ja külastasin Akvaariumi. Hiljem järgnesid reisid Tennesseesse, kus mägine maastik meenutas mulle Austriat, ja Colorado osariiki, kus tähistasime jõule.

Kevadisel koolivaheajal käisin ma oma host-perega Las Vegases, külastasin Grand Canyonit, Hoover Dami ja isegi California piiri. See reis oli täis päikest, soojust ja uskumatuid elamusi. Vahetusaasta lõpus jõudsime veel Floridasse, kus veetsime aega rannas ja nautisime kuuma kliimat. Need reisid olid justkui unenäod, kus sain näha, kui mitmekesine ja värvikas on Ameerika.

Pühad ja traditsioonid
Ameerikas sain osa paljudest tähtpäevadest, mida Eestis varem ei olnud kogenud. Halloween oli minu jaoks täiesti uus ja maagiline – sain selga Alice Imedemaal kostüümi ja käisin esimest korda trick-or-treatimas. Thanksgiving oli soe ja perekeskne, täis toitu ja tänulikkust. Jõule tähistasime Colorado mägedes koos host-perega – kuigi mu pärispere oli kaugel, tundsin end hoituna ja armastatuna.

Sõprused ja igatsus
Kõige väärtuslikum, mida ma selle aasta jooksul sain, olid inimesed. Minu host-ema ja -isa, sõbrad, õpetajad ja eriti Emily ja Juliane, kes olid ka vahetusõpilased ja esmakordselt Ameerikas ning olid mulle justkui host-tädid. Kõik nad said osaks minu elust. Nad aitasid mul kohaneda, naersid minuga ja olid toeks siis, kui koduigatsus vaikselt ligi hiilis.

Mõned päevad olid rasked – olin tihti haige, väsinud ja vahel tundus kõik võõras. Kuid iga raskus õpetas mind rohkem hindama kodu, sõpru ja väikseid hetki, mis tegelikult kõige rohkem loevad.

Aasta lõpp ja tagasitulek
Aasta viimased kuud möödusid kiiresti – prom, eksamid, hüvastijätud ja viimane koolipäev. Kooli lõpetamine ja tänuavaldused õpetajatele olid täis pisaraid ja siirust. Hüvastijätt oma sõprade ja host-perega oli kõige raskem hetk kogu aasta jooksul.

Enne kojusõitu tegime veel viimase reisi Floridasse, nautisime sooja ilma ja päikest. Kui lõpuks enne lennujaama minekut oma kohvrid kokku pakkisin, tundus kõik nii ebareaalne. Lahkumine oli raske, kuid teadsin, et olen kasvanud ja muutunud inimesena palju.

Eestisse jõudes tundus kõik korraga tuttav ja võõras – keel, inimesed ja õhk olid samad, kuid mina olin teistsugune. See aasta andis mulle enesekindlust, iseseisvust ja oskuse väärtustada igat hetke.

Kokkuvõtteks
Minu vahetusaasta oli emotsioonide rohke nagu ameerika mäed – täis naeru, pisaraid, uusi kogemusi ja tohutult isiklikku kasvu. See aasta õpetas mulle rohkem, kui ma oskasin oodata: kuidas kohaneda uues keskkonnas ja kodus teisel pool maakera ning kuidas olla julge ja avatud.

Aitäh Ameerika, aitäh mu host-pere ja sõbrad – see aasta jääb mu südamesse igaveseks!

Kel huvi pikemalt minu vahetusaasta kohta lugeda ja pilte kõrvale vaadata, siis võite külastada minu vahetusaastaks loodud Instagrammi kontot - johanna.usas

Johanna Tuuder

Johanna vahetusaastat Ameerikas toetas Jõelähtme vallavalitsus läbi kultuuri, haridus- ja spordisprojektide toetuse. Loe lisa: https://joelahtme.ee/et/kultuuri-haridus-ja-spordiprojektide-toetus

Foto: Johanna Tuuder koos kooliõdedega. Erakogu.