3.10.22

Elanikke: 176 (1.10.2022 aasta seisuga)

Vabaühendused: Saha küla selts MTÜ

 

AJALUGU

Saha küla on esmamainitud 1241. aastal (Saga). Saha küla on muististerikas vana asustuskeskus keskaegse kabeli ümbruses. Oma paekivist aedade ja suurte põlispuude varjus asuvate majadega on Saha  küla kui omalaadne näidis endisaegsest külaarhitektuurist.

 

VAATAMISVÄÄRSUSED

Pool kilomeetrit enne Saha küla jääb paremale poole tee-äärsele kõrgendikule Saha Püha Nikolause kabel1895. aastal kirjutab Jõelähtme kiriku vöörmünder Jüri Vitismann: „Ennevanal ajal, kui meie rahvas olnud veel paganad, olnud üks laev mere peal tormi käes hädas. Laevamehed enam ei lootnud eluga pääseda... Surmakartuses tõotasid laevamehed, kui nad eluga peaksid pääsema ... kiriku ehitada. Laevamehed pääsesid eluga randa ja hakkasid, et hädas antud tõotust täita ... kirikut ehitama...". (See lugu oli kirja pandud Jüri Vitismanni vanaema Ann Kuusmani jutu järgi).

Kultuurimälestiste riiklikus registris kirjeldatakse mälestist (nr 2747) järgnevalt. "Saha kabel on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel maal. Kabel ehitati 15. sajandi teisel veerandil. Suurem osa ehitajatest olid Tallinna ehitusmeistrid. Kabel on lihtne ristkülikukujulise põhiplaaniga, kahevõlvikuline paekivist hoone, millel kooriruum puudub. Saha kabelit on peetud ka Pirita kloostri miniatuurvariandiks. Sellele annavad aluse sarnased tugipiilarid, teravkaarsed ehisraamistusega aknad ja läänes asuv suur raidportaal kõrge viilkatuse all. Piritale osutab ka loodenurgas taastatud keerdtrepitorn, mis Pirital paiknes hoone kagunurgas. Samuti vihjavad Pirita kloostri eeskujudele Saha kabeli tugipiilarid, mis esinevad kabeli nurkades ristpaarikutena (mitte diagonaalse üksikpiilarina nagu hilisgootikas tavaliselt), olles Eesti 15. sajandi arhitektuuri haruldane ilming. Piritale näib osutavat osaliselt restaureeritud altarilaudki, mis proportsioonidelt ning kujunduselt ei erine kloostris arvukalt esinenud kõrvalaltaritest. Saha kabel oli keskajal Jüri kiriku hooldusel, 17. sajandist kuulus Jõelähtme kiriku juurde. On teada, et hiljem ei tahtnud kohalikud seda kabelit eriti kasutada ja käidi rohkem Jõelähtme kirikus jumalateenistustel ja kabeli seisukord halvenes. Pärast Põhjasõda, 1725. aastal, oli kabel juba väga viletsas seisus. On andmeid, et 1736. aastal olevat kabelit seest kohendatud ja altarit parandatud. Kabeli restaureerimistöid tehti 1960. aastatel."

2006. aastast kuulub kabel koos kabeliaiaga munitsipaalvaldusena Jõelähtme vallale. Hoone on tühi ning avatud kõigile huvilistele – aeg-ajalt korraldatakse kabelis matusetalitusi ja viimasel ajal ka pulmi. Jõelähtme kogudus on viinud seal läbi usutalitusi, see on ka palverännakute üks peatumispunkte jne.

Ühiskondlike talgute korras on tehtud vaid elementaarseid hooldustöid. Kabeli ümbrusest on raiutud ohtlikke puid ja võsa, puhastatud samblast kabeli kivimüüre. 2008. aasta novembris paigaldati kabeli idaküljele kaks valgustit ja 2017. aastal valgusti lääneküljele. Tornikiiver sai 2014. aastal uue kivist katte ja torni tippu paigaldati uus rist., uuendati pinke ning põrandal lebanud hauakivi tekstiga „Pallasse Andres Sahlt. Prosa Hans. 1651" leidis koha kabeli siseseinal (ill 81). Plaanis on paigaldada Saha kabeli ajalugu tutvustav infostend, tugipiilaritele uued paeplaadid ning mõeldakse ka akende klaasimisele. Aastal 2001 sai alguse projekt "Teeliste kirikud", mille raames on paljud Eesti pühakojad ränduritele avatud. 2016. aastast on teeliste pühakodade objektide nimekirjas ka Saha kabel. (Allikas: Saha kabel. Ajalooline ülevaade). 

Kabeli läheduses oli mäenõlvakul 300 meetri raadiuses seitse väikeselohulist kultusekivi, kaheksas asub kabelist 400 m kirde pool põlluvahetee ääres.

Saha külas on säilinud 16 kivikalmet ja paar kalmeaset, kust mõned leiud on Ajaloomuuseumi jõudnud. Kõige esinduslikum on kuuest kivikalmest koosnev rühm, mis paikneb keset Saha lagendikku Välja talu juures karjaaias. Need on rajatud meie ajaarvamise eelsel I aastatuhandel ja meie ajaarvamise alguses. Kalmistu avastati alles 1974. aastal. Kalmerühmast 150 meetrit lääne pool on talu õueaia taga põllul suur kultusekivi.

Saha külas tegutseb Saha küla selts. Saha küla piimapukk, mis kohalike sõnul on seal seisnud nii kaua kui põline Saha küla elanik seda mäletab. Seda uuendati 2020. aastal, meenutamaks kunagi olnud aegu ning seal on ka koht postkastidele.

Saha küla  jääb Kultuuriloolisele Piritalt Vana-Vastseliina suunduvale palverännuteele.