Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmine
Keskkonnaamet on koostanud kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsuse ja sellele oodati huvigruppide, eelkõige kohalike omavalitsuste ettepanekuid kuni 21. aprillini 2023.
Muudatus, mis kõige enam puudutab kohalikke omavalitsusi, on seotud rahvaürituste korraldamisega. Keskkonnaamet teeb ettepaneku, et munitsipaalmaal toimuvad rahvaüritused edaspidi Keskkonnaameti kooskõlastuseta. Keskkonnaamet ei näe vajadust anda ürituse läbiviimiseks topelt kooskõlastust, munitsipaalmaal viiakse edaspidi rahvaüritusi läbi kohaliku omavalitsuse nõusolekul ja vastutusel. Erandina on Keskkonnaameti kooskõlastus vajalik rattaürituste korraldamiseks.
Kuna parkide planeerimisel on arvestatud kõrge külastuskoormusega ja pargid paiknevad sageli linnaruumis, on leevendus tehtud ka osalejate arvule rahvaürituse korraldamisel, lubades ettevalmistamata kohtadesse Keskkonnaameti nõusolekuta 50 asemel kuni 100 osalejat.
Ühtegi uut objekti kaitse-eeskirja muutmisega kaitse alla ei võeta ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta kaitsealuste objektide piire. Olemasolevate kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kohta leiab infot Eesti looduse infosüsteemist, kus on andmed 452 riikliku kaitse all oleva pargi, puistu ja arboreetumi kohta.
Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsus
Keskkonnaamet tutvustas väljatöötamise kavatsust MS Teamsi vahendusel 4. aprillil kell 13 SIIN. Parandusettepanekud või vastuväited väljatöötamise kavatsusele sai esitada Keskkonnaametile kirjalikult aadressile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 21. aprilliks 2023.
Lisainfo: Imbi Mets, tel. 329 5543, imbi.mets@keskkonnaamet.ee ja Riina Kotter, tel. 503 7128, riina.kotter@keskkonnaamet.ee.
Muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja
Keskkonnaamet teatab, et keskkonnaministri 9. septembri 2022 aasta käskkirjaga nr 1-2/22/312 on algatatud määruse „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri" eelnõu menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet.
Määrusega muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekorda. Ühtegi uut üksikobjekti ei võeta kaitse alla ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta objektide piiranguvööndi ulatust. Kaitsekorda muudetakse, et viia see kooskõlla looduskaitseseadusega. Hetkel kehtiv 2003. aastal kinnitatud eeskiri on vananenud.
Kaitse-eeskirja eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal 09.11–05.12.2022 Keskkonnaameti veebilehel. Kui soovite saada materjale paberkandjal koju, võtke palun ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise vanemspetsialisti Liggi Nammiga.
Keskkonnaamet ootab põhjendatud ettepanekuid ning kutsub aktiivselt osalema avalikustatud kaitse-eeskirja eelnõu menetluses. Parandusettepanekud ja vastuväited kaitse-eeskirja eelnõu kohta esitada kirjalikult Keskkonnaametile (info@keskkonnaamet.ee või F.J. Wiedemanni 13, 72213, Türi) hiljemalt 05.12.2022.
Keskkonnaamet teeb looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata. Keskkonnaamet vastab kõikidele küsimustele meelsasti telefoni või kirja teel.
Eesti looduse infosüsteemi andmetel on 2022. a oktoobri seisuga kaitse all 1080 üksikobjekti, millest 566 on üksikpuud või puude grupid (salud, alleed), 419 geoloogilised üksikobjektid (rändrahnud, kivikülvid, pangad, paljandid, koopad, astangud), 73 hüdrogeoloogilised üksikobjektid (allikad, karst, joad, kärestikud, järved) ja 22 maastikulised üksikobjektid (maastikku ilmestavad positiivsed (nn mäed, vallid) ja negatiivsed (orud, nõod, kraatrid) pinnavormid).
Kus asuvad riikliku kaitse all olevad üksikobjektid, saab vaadata Maa-ameti geoportaalist või keskkonnaportaalist.
Kui 05.12.2022 ei ole kaitse-eeskirja eelnõule parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestab Keskkonnaamet, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu 2023. aasta alguses ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2023. aasta esimesel poolel.
Lisainfo: Liggi Namm, 522 6894, liggi.namm@keskkonnaamet.ee
Jõelähtme vald torkab positiivselt silma jäätmete sorteerimise statistikas!
Enamik inimesi sorteerib biojäätmeid korralikult ega pane konteinerisse tavalist olmeprügi. Kuid siiski satub sinna hulka vahel esemeid, mis biojäätmete hulka ei kuulu, näiteks joogipudeleid ja söögiriistu.
Jäätmete sorteerimise statistika näitab samuti suhteliselt helget pilti. Jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused (EKT) kogub samadest piirkondadest nii segaolme- kui biojäätmeid ning nad on välja arvutanud, mitu protsenti prügist moodustasid selles piirkonnas liigiti kogutud biojäätmed. Mida suurem protsent, seda aktiivsemalt piirkonnas jäätmeid sorteeritakse.
Helge, kuid mitmekesine jäätemete sorteerimise statistika
Andmetest selgub, et igas Tallinna linnaosas, kus Keskkonnateenused jäätmevedu korraldab, on vähemalt 13 protsenti biojäätmetest õigesti sorteeritud. Tublimad sorteerijad elavad Haaberstis ning kõige vähem pööratakse sorteerimisele tähelepanu Lasnamäel, mille ka autojuht ka välja tõi. Kuid protsentide vahed on väiksed ja Lasnamäel on kõrgem protsent kui paljudes teistes paikades väljaspool Tallinna.
Tallinnast väljas on need protsendid enamasti väiksemad, kuid tõsi on ka see, et sealsed jäätmemahud on tunduvalt tagasihoidlikumad, mis toob mittesorteerimise rohkem esile. Kõige tublimad sorteerijad on Tartu- ja Harjumaal ning kõige vähem sorteeritakse Lääne-Virumaal. Tõsi, kõikides maakondades EKT ei tegutse, seega ei saa nad võrdluseks öelda, kui aktiivselt sorteeritakse prügi Ida-Virumaal.
Jõelähtme vallavalitsuse keskkonnanõunik Maili Ental:
Jõelähtme valla uue korraldatud jäätmeveo tingimused näevad ette, et kõigil Jõelähtme valla elanikel tuli hakata alates 01.01.2023 tekkekohal liigiti koguma biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ehk toidujäätmeid. See tähendab, et igal kinnistul kogutakse toidujäätmeid eraldi mahutiga, mille tühjendamine tellitakse jäätmevedajalt või kompostitakse jäätmed oma kinnistul. Valla korraldatud jäätmeveo hankes oli tingimus, et jäätmevedaja toob kõigile jäätmevaldajatele toidujäätmete kogumiseks tasuta mahuti olenemata sellest, kas kinnistul kompostitakse või mitte. Kindlasti on selles oma osa nii heade tulemuste saavutamisel, sest majapidamised ei pidanud kandma kulu toidujäätmete kogumiseks mõeldud mahuti soetamisel. Iga muutus on aluses keerukas, kuid kui luua eeldused ning teha muudatused võimalikult lihtsaks ning mugavaks, siis nagu statistika näitab, on meie inimesed toidujäätmete kogumisega suurepäraselt kohanenud.