Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmine
Keskkonnaamet on koostanud kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsuse ja sellele oodati huvigruppide, eelkõige kohalike omavalitsuste ettepanekuid kuni 21. aprillini 2023.
Muudatus, mis kõige enam puudutab kohalikke omavalitsusi, on seotud rahvaürituste korraldamisega. Keskkonnaamet teeb ettepaneku, et munitsipaalmaal toimuvad rahvaüritused edaspidi Keskkonnaameti kooskõlastuseta. Keskkonnaamet ei näe vajadust anda ürituse läbiviimiseks topelt kooskõlastust, munitsipaalmaal viiakse edaspidi rahvaüritusi läbi kohaliku omavalitsuse nõusolekul ja vastutusel. Erandina on Keskkonnaameti kooskõlastus vajalik rattaürituste korraldamiseks.
Kuna parkide planeerimisel on arvestatud kõrge külastuskoormusega ja pargid paiknevad sageli linnaruumis, on leevendus tehtud ka osalejate arvule rahvaürituse korraldamisel, lubades ettevalmistamata kohtadesse Keskkonnaameti nõusolekuta 50 asemel kuni 100 osalejat.
Ühtegi uut objekti kaitse-eeskirja muutmisega kaitse alla ei võeta ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta kaitsealuste objektide piire. Olemasolevate kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kohta leiab infot Eesti looduse infosüsteemist, kus on andmed 452 riikliku kaitse all oleva pargi, puistu ja arboreetumi kohta.
Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsus
Keskkonnaamet tutvustas väljatöötamise kavatsust MS Teamsi vahendusel 4. aprillil kell 13 SIIN. Parandusettepanekud või vastuväited väljatöötamise kavatsusele sai esitada Keskkonnaametile kirjalikult aadressile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 21. aprilliks 2023.
Lisainfo: Imbi Mets, tel. 329 5543, imbi.mets@keskkonnaamet.ee ja Riina Kotter, tel. 503 7128, riina.kotter@keskkonnaamet.ee.
Muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja
Keskkonnaamet teatab, et keskkonnaministri 9. septembri 2022 aasta käskkirjaga nr 1-2/22/312 on algatatud määruse „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri" eelnõu menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet.
Määrusega muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekorda. Ühtegi uut üksikobjekti ei võeta kaitse alla ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta objektide piiranguvööndi ulatust. Kaitsekorda muudetakse, et viia see kooskõlla looduskaitseseadusega. Hetkel kehtiv 2003. aastal kinnitatud eeskiri on vananenud.
Kaitse-eeskirja eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal 09.11–05.12.2022 Keskkonnaameti veebilehel. Kui soovite saada materjale paberkandjal koju, võtke palun ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise vanemspetsialisti Liggi Nammiga.
Keskkonnaamet ootab põhjendatud ettepanekuid ning kutsub aktiivselt osalema avalikustatud kaitse-eeskirja eelnõu menetluses. Parandusettepanekud ja vastuväited kaitse-eeskirja eelnõu kohta esitada kirjalikult Keskkonnaametile (info@keskkonnaamet.ee või F.J. Wiedemanni 13, 72213, Türi) hiljemalt 05.12.2022.
Keskkonnaamet teeb looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata. Keskkonnaamet vastab kõikidele küsimustele meelsasti telefoni või kirja teel.
Eesti looduse infosüsteemi andmetel on 2022. a oktoobri seisuga kaitse all 1080 üksikobjekti, millest 566 on üksikpuud või puude grupid (salud, alleed), 419 geoloogilised üksikobjektid (rändrahnud, kivikülvid, pangad, paljandid, koopad, astangud), 73 hüdrogeoloogilised üksikobjektid (allikad, karst, joad, kärestikud, järved) ja 22 maastikulised üksikobjektid (maastikku ilmestavad positiivsed (nn mäed, vallid) ja negatiivsed (orud, nõod, kraatrid) pinnavormid).
Kus asuvad riikliku kaitse all olevad üksikobjektid, saab vaadata Maa-ameti geoportaalist või keskkonnaportaalist.
Kui 05.12.2022 ei ole kaitse-eeskirja eelnõule parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestab Keskkonnaamet, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu 2023. aasta alguses ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2023. aasta esimesel poolel.
Lisainfo: Liggi Namm, 522 6894, liggi.namm@keskkonnaamet.ee
Kogukonnad saavad taotleda toetust veekogude ohutumaks muutmiseks
Tänasest on võimalik taotleda toetust kodulähedaste veekogude ohutumaks muutmiseks, et ennetada õnnetusi. Päästeameti projektikonkursi eelarve on 41 000 eurot.
Veeõnnetuste põhjused on läbi aastate olnud samad, enamasti uputakse vette kukkumise või kaldalt libastumise tõttu. "Vette kukkumiste peamisteks põhjusteks on korrastamata ja ohtlikud kodulähedased veekogud, joove, terviseprobleemid ning laste puhul ka järelevalveta jätmine. Veeõnnetuste ennetamisel mängib aga olulist rolli veekogude ohutus," märkis päästeameti ohutusteadlikkuse ekspert Tuuli Taavet. Eelmisel aastal uppus Eestis 30 inimest ning enamik neist siseveekogudesse.
14. maist avaneb päästeameti projektikonkursi taotlusvoor. "Toetuse eesmärk on muuta vabaühenduste abil kodulähedased veekogud ohutumaks, et inimesed veeõnnetustesse ei satuks," selgitas Taavet.
Näiteks eelmisel aastal lammutati MTÜ Palu Puhkajate Looduskeskuse eestvedamisel Palu paisjärve amortiseerunud ujumissild ning ehitati uus, ühtlasi korrastati projekti käigus ka liivaranda.
Projekti rahastamistaotlusi saab esitada kuni 13. juunini 2026 (k.a). Taotlusi saavad esitada kõik registreeritud sihtasutused ja mittetulundusühingud. Toetuse alammäär on 1000 eurot ja ülemmäär 5500 eurot. Projekti kogumaksumusele piirangud puuduvad.
Näited toetavatest tegevustest:
- veekogu kalda puhastamine ja kõva pinnasega täitmine;
- veekogust mööda viiva jalgtee korrastamine ja ohtlikku kohta piirde paigaldamine;
- ohtliku purde, lagunenud paadisilla, jalakäijate silla ja vette mineku silla parandamine või asendamine;
- veekogu äärde avalikuks kasutamiseks päästevahendite kapi või veeohutuspüstaku paigaldamine;
- ujumiskoha põhja ohtlikust prügist puhastamine;
- avaliku ranna korrastamine.
Toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid leiab päästeameti kodulehelt: https://www.rescue.ee/et/veeohtude-ennetamine-2026
Regionaalsed kontaktisikud:
- Ida- ja Lääne-Virumaa – Nele Aart: nele.aart@paasteamet.ee, 5486 0863
- Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Raplamaa, Järvamaa, Saaremaa – Henry Noah Mägi: henrynoah.magi@paasteamet.ee, 5400 4659
- Tartumaa, Jõgevamaa, Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa – Kadri Lauringson: kadri.lauringson@paasteamet.ee, 5770 4272
- Harjumaa ja Tallinn - Rebecca Charlotte Rebane: rebeccacharlotte.rebane@paasteamet.ee, 5391 8638