16.05.23

Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmine

Keskkonnaamet on koostanud kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsuse ja sellele oodati huvigruppide, eelkõige kohalike omavalitsuste ettepanekuid kuni 21. aprillini 2023.

Muudatus, mis kõige enam puudutab kohalikke omavalitsusi, on seotud rahvaürituste korraldamisega. Keskkonnaamet teeb ettepaneku, et munitsipaalmaal toimuvad rahvaüritused edaspidi Keskkonnaameti kooskõlastuseta. Keskkonnaamet ei näe vajadust anda ürituse läbiviimiseks topelt kooskõlastust, munitsipaalmaal viiakse edaspidi rahvaüritusi läbi kohaliku omavalitsuse nõusolekul ja vastutusel. Erandina on Keskkonnaameti kooskõlastus vajalik rattaürituste korraldamiseks. 

Kuna parkide planeerimisel on arvestatud kõrge külastuskoormusega ja pargid paiknevad sageli linnaruumis, on leevendus tehtud ka osalejate arvule rahvaürituse korraldamisel, lubades ettevalmistamata kohtadesse Keskkonnaameti nõusolekuta 50 asemel kuni 100 osalejat.

Ühtegi uut objekti kaitse-eeskirja muutmisega kaitse alla ei võeta ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta kaitsealuste objektide piire. Olemasolevate kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kohta leiab infot Eesti looduse infosüsteemist, kus on andmed 452 riikliku kaitse all oleva pargi, puistu ja arboreetumi kohta. 

Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsus

Keskkonnaamet tutvustas väljatöötamise kavatsust MS Teamsi vahendusel 4. aprillil kell 13 SIIN. Parandusettepanekud või vastuväited väljatöötamise kavatsusele sai esitada Keskkonnaametile kirjalikult aadressile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 21. aprilliks 2023.

Lisainfo: Imbi Mets, tel. 329 5543, imbi.mets@keskkonnaamet.ee ja Riina Kotter, tel. 503 7128, riina.kotter@keskkonnaamet.ee

 

Muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja

Keskkonnaamet teatab, et keskkonnaministri 9. septembri 2022 aasta käskkirjaga nr 1-2/22/312 on algatatud määruse „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri" eelnõu menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet.

Määrusega muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekorda. Ühtegi uut üksikobjekti ei võeta kaitse alla ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta objektide piiranguvööndi ulatust. Kaitsekorda muudetakse, et viia see kooskõlla looduskaitseseadusega. Hetkel kehtiv 2003. aastal kinnitatud eeskiri on vananenud.

Kaitse-eeskirja eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal 09.11–05.12.2022 Keskkonnaameti veebilehel. Kui soovite saada materjale paberkandjal koju, võtke palun ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise vanemspetsialisti Liggi Nammiga.

Keskkonnaamet ootab põhjendatud ettepanekuid ning kutsub aktiivselt osalema avalikustatud kaitse-eeskirja eelnõu menetluses. Parandusettepanekud ja vastuväited kaitse-eeskirja eelnõu kohta esitada kirjalikult Keskkonnaametile (info@keskkonnaamet.ee või F.J. Wiedemanni 13, 72213, Türi) hiljemalt 05.12.2022.

Keskkonnaamet teeb looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata. Keskkonnaamet vastab kõikidele küsimustele meelsasti telefoni või kirja teel.

Eesti looduse infosüsteemi andmetel on 2022. a oktoobri seisuga kaitse all 1080 üksikobjekti, millest 566 on üksikpuud või puude grupid (salud, alleed), 419 geoloogilised üksikobjektid (rändrahnud, kivikülvid, pangad, paljandid, koopad, astangud), 73 hüdrogeoloogilised üksikobjektid (allikad, karst, joad, kärestikud, järved) ja 22 maastikulised üksikobjektid (maastikku ilmestavad positiivsed (nn mäed, vallid) ja negatiivsed (orud, nõod, kraatrid) pinnavormid).

Kus asuvad riikliku kaitse all olevad üksikobjektid, saab vaadata Maa-ameti geoportaalist või keskkonnaportaalist.

Kui 05.12.2022 ei ole kaitse-eeskirja eelnõule parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestab Keskkonnaamet, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu 2023. aasta alguses ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2023. aasta esimesel poolel.

Lisainfo: Liggi Namm, 522 6894, liggi.namm@keskkonnaamet.ee

 

Kultuurimälestiste tähistamisest

Jõelähtme vald on rikas kultuurimälestiste poolest. 399 kinnismälestist 211 ruutkilomeetri peal, enamus neist arheoloogiamälestised. Aeg on jätnud külamaastikele kivikalmeid, asulakohti, kultusekive, muistseid põlde.

Muinsuskaitseameti kodulehelt www.muinsuskaitseamet.ee kultuurimälestiste registrist saab infot iga objekti kohta. Kinnismälestisi tähistatakse ruunimärgi kujutisega tähisega. Sellel kevadel on pärandit tähistanud arheoloogianõunik Silja Möllits ja kaitsekorralduse spetsialist Greta-Krislin Lutter.

Maaomanikud, vaadake üle, kas teie kinnistul asuv arheoloogiamälestis on tähistatud. Kui tähis on puudu, andke teada Ly Renterile ly.renter@muinsuskaitseamet.ee.

Foto: Muinsuskaitseamet.


12.09.22
  •  

 

Toimetaja: LAURA RUUL