Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmine
Keskkonnaamet on koostanud kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsuse ja sellele oodati huvigruppide, eelkõige kohalike omavalitsuste ettepanekuid kuni 21. aprillini 2023.
Muudatus, mis kõige enam puudutab kohalikke omavalitsusi, on seotud rahvaürituste korraldamisega. Keskkonnaamet teeb ettepaneku, et munitsipaalmaal toimuvad rahvaüritused edaspidi Keskkonnaameti kooskõlastuseta. Keskkonnaamet ei näe vajadust anda ürituse läbiviimiseks topelt kooskõlastust, munitsipaalmaal viiakse edaspidi rahvaüritusi läbi kohaliku omavalitsuse nõusolekul ja vastutusel. Erandina on Keskkonnaameti kooskõlastus vajalik rattaürituste korraldamiseks.
Kuna parkide planeerimisel on arvestatud kõrge külastuskoormusega ja pargid paiknevad sageli linnaruumis, on leevendus tehtud ka osalejate arvule rahvaürituse korraldamisel, lubades ettevalmistamata kohtadesse Keskkonnaameti nõusolekuta 50 asemel kuni 100 osalejat.
Ühtegi uut objekti kaitse-eeskirja muutmisega kaitse alla ei võeta ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta kaitsealuste objektide piire. Olemasolevate kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kohta leiab infot Eesti looduse infosüsteemist, kus on andmed 452 riikliku kaitse all oleva pargi, puistu ja arboreetumi kohta.
Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsus
Keskkonnaamet tutvustas väljatöötamise kavatsust MS Teamsi vahendusel 4. aprillil kell 13 SIIN. Parandusettepanekud või vastuväited väljatöötamise kavatsusele sai esitada Keskkonnaametile kirjalikult aadressile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 21. aprilliks 2023.
Lisainfo: Imbi Mets, tel. 329 5543, imbi.mets@keskkonnaamet.ee ja Riina Kotter, tel. 503 7128, riina.kotter@keskkonnaamet.ee.
Muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja
Keskkonnaamet teatab, et keskkonnaministri 9. septembri 2022 aasta käskkirjaga nr 1-2/22/312 on algatatud määruse „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri" eelnõu menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet.
Määrusega muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekorda. Ühtegi uut üksikobjekti ei võeta kaitse alla ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta objektide piiranguvööndi ulatust. Kaitsekorda muudetakse, et viia see kooskõlla looduskaitseseadusega. Hetkel kehtiv 2003. aastal kinnitatud eeskiri on vananenud.
Kaitse-eeskirja eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal 09.11–05.12.2022 Keskkonnaameti veebilehel. Kui soovite saada materjale paberkandjal koju, võtke palun ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise vanemspetsialisti Liggi Nammiga.
Keskkonnaamet ootab põhjendatud ettepanekuid ning kutsub aktiivselt osalema avalikustatud kaitse-eeskirja eelnõu menetluses. Parandusettepanekud ja vastuväited kaitse-eeskirja eelnõu kohta esitada kirjalikult Keskkonnaametile (info@keskkonnaamet.ee või F.J. Wiedemanni 13, 72213, Türi) hiljemalt 05.12.2022.
Keskkonnaamet teeb looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata. Keskkonnaamet vastab kõikidele küsimustele meelsasti telefoni või kirja teel.
Eesti looduse infosüsteemi andmetel on 2022. a oktoobri seisuga kaitse all 1080 üksikobjekti, millest 566 on üksikpuud või puude grupid (salud, alleed), 419 geoloogilised üksikobjektid (rändrahnud, kivikülvid, pangad, paljandid, koopad, astangud), 73 hüdrogeoloogilised üksikobjektid (allikad, karst, joad, kärestikud, järved) ja 22 maastikulised üksikobjektid (maastikku ilmestavad positiivsed (nn mäed, vallid) ja negatiivsed (orud, nõod, kraatrid) pinnavormid).
Kus asuvad riikliku kaitse all olevad üksikobjektid, saab vaadata Maa-ameti geoportaalist või keskkonnaportaalist.
Kui 05.12.2022 ei ole kaitse-eeskirja eelnõule parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestab Keskkonnaamet, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu 2023. aasta alguses ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2023. aasta esimesel poolel.
Lisainfo: Liggi Namm, 522 6894, liggi.namm@keskkonnaamet.ee
Lundi paisu veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise teade
Keskkonnaamet teatab Lundi paisu veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest.
Kavandatava tegevuse eesmärk on jätkata rekreatiivsel ja maastikukujunduslikul eesmärgil Jõelähtme jõe senist paisutust Lundi paisul. Lundi pais moodustab Jõelähtme jõel oleva Lundi paisjärve, mida ümbritsevad maaomanikud kasutavad puhkemajanduslikel eesmärkidel. Taotletav paisutustase normaaltingimustes on u 2.5 m (normaalpaisutustaseme abs 25.88 m ja alavee taseme abs 23.37 m paisu all vahe) looduslikust tasemest Lundi paisul. Kavandatava tegevuse ala paikneb Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõelähtme jõel u 600 m kaugusel Jägala jõe suudmest asukohaga Koogi küla, Jägala-Joa tee 33 (katastritunnus 24504:008:1470).
Arendaja on Viktor Levada, arendajat esindab Legal Services OÜ (aadress Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn), kontaktisik Tõnis Kõiv, telefon 506 5300, e-post tonis.koiv@youroffice.ee.
Otsustaja on Keskkonnaamet (aadress Roheline 64, Pärnu, 80010), kontaktisik on Egle Smith, telefon 5697 0213, e-post info@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnamõju hindaja (ekspert) on LEMMA OÜ (aadress Värvi tn 5, 10621 Tallinn), juhtekspert on Piret Toonpere, telefon 505 9914, e-post piret@lemma.ee.
KMH aruandega on võimalik tutvuda ajaperioodil 10.11.-10.12.2025 (k.a) keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS aadressil https://kotkas.envir.ee (avalehel valida „KMH avalik väljapanek").
Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH aruande kohta saab esitada kuni 10.12.2025 (k.a) otsustaja kontaktidel.
KMH aruande avalik arutelu toimub 17.12.2025 kell 17.00 Jõelähtme Vallavalitsuses (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, Harjumaa).