Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmine
Keskkonnaamet on koostanud kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsuse ja sellele oodati huvigruppide, eelkõige kohalike omavalitsuste ettepanekuid kuni 21. aprillini 2023.
Muudatus, mis kõige enam puudutab kohalikke omavalitsusi, on seotud rahvaürituste korraldamisega. Keskkonnaamet teeb ettepaneku, et munitsipaalmaal toimuvad rahvaüritused edaspidi Keskkonnaameti kooskõlastuseta. Keskkonnaamet ei näe vajadust anda ürituse läbiviimiseks topelt kooskõlastust, munitsipaalmaal viiakse edaspidi rahvaüritusi läbi kohaliku omavalitsuse nõusolekul ja vastutusel. Erandina on Keskkonnaameti kooskõlastus vajalik rattaürituste korraldamiseks.
Kuna parkide planeerimisel on arvestatud kõrge külastuskoormusega ja pargid paiknevad sageli linnaruumis, on leevendus tehtud ka osalejate arvule rahvaürituse korraldamisel, lubades ettevalmistamata kohtadesse Keskkonnaameti nõusolekuta 50 asemel kuni 100 osalejat.
Ühtegi uut objekti kaitse-eeskirja muutmisega kaitse alla ei võeta ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta kaitsealuste objektide piire. Olemasolevate kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kohta leiab infot Eesti looduse infosüsteemist, kus on andmed 452 riikliku kaitse all oleva pargi, puistu ja arboreetumi kohta.
Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsus
Keskkonnaamet tutvustas väljatöötamise kavatsust MS Teamsi vahendusel 4. aprillil kell 13 SIIN. Parandusettepanekud või vastuväited väljatöötamise kavatsusele sai esitada Keskkonnaametile kirjalikult aadressile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 21. aprilliks 2023.
Lisainfo: Imbi Mets, tel. 329 5543, imbi.mets@keskkonnaamet.ee ja Riina Kotter, tel. 503 7128, riina.kotter@keskkonnaamet.ee.
Muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja
Keskkonnaamet teatab, et keskkonnaministri 9. septembri 2022 aasta käskkirjaga nr 1-2/22/312 on algatatud määruse „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri" eelnõu menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet.
Määrusega muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekorda. Ühtegi uut üksikobjekti ei võeta kaitse alla ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta objektide piiranguvööndi ulatust. Kaitsekorda muudetakse, et viia see kooskõlla looduskaitseseadusega. Hetkel kehtiv 2003. aastal kinnitatud eeskiri on vananenud.
Kaitse-eeskirja eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal 09.11–05.12.2022 Keskkonnaameti veebilehel. Kui soovite saada materjale paberkandjal koju, võtke palun ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise vanemspetsialisti Liggi Nammiga.
Keskkonnaamet ootab põhjendatud ettepanekuid ning kutsub aktiivselt osalema avalikustatud kaitse-eeskirja eelnõu menetluses. Parandusettepanekud ja vastuväited kaitse-eeskirja eelnõu kohta esitada kirjalikult Keskkonnaametile (info@keskkonnaamet.ee või F.J. Wiedemanni 13, 72213, Türi) hiljemalt 05.12.2022.
Keskkonnaamet teeb looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata. Keskkonnaamet vastab kõikidele küsimustele meelsasti telefoni või kirja teel.
Eesti looduse infosüsteemi andmetel on 2022. a oktoobri seisuga kaitse all 1080 üksikobjekti, millest 566 on üksikpuud või puude grupid (salud, alleed), 419 geoloogilised üksikobjektid (rändrahnud, kivikülvid, pangad, paljandid, koopad, astangud), 73 hüdrogeoloogilised üksikobjektid (allikad, karst, joad, kärestikud, järved) ja 22 maastikulised üksikobjektid (maastikku ilmestavad positiivsed (nn mäed, vallid) ja negatiivsed (orud, nõod, kraatrid) pinnavormid).
Kus asuvad riikliku kaitse all olevad üksikobjektid, saab vaadata Maa-ameti geoportaalist või keskkonnaportaalist.
Kui 05.12.2022 ei ole kaitse-eeskirja eelnõule parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestab Keskkonnaamet, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu 2023. aasta alguses ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2023. aasta esimesel poolel.
Lisainfo: Liggi Namm, 522 6894, liggi.namm@keskkonnaamet.ee
Ravimiameti spetsialist annab nõu: 5 lihtsat sammu koduse ravimikapi korrastamiseks
Vanad või kõlbmatuks muutunud ravimid võivad olla ohtlikud nii tervisele kui ka keskkonnale. Seetõttu tasub kodune ravimikapp aeg-ajalt üle vaadata, aegunud ravimid välja sorteerida ning ravimijäätmed viia selleks ettenähtud kogumiskohta.
„Ravimikapi korrastamine on lihtne tegu, mis aitab ennetada olukordi, kus haiguse korral võetakse kogemata ravimit, mille säilivusaeg on juba möödas. Aegunud ravimite tarvitamine võib olla tervisele ohtlik – ravim ei pruugi toimida ootuspäraselt, toime- või abiained võivad laguneda kahjulikeks ühenditeks ning suureneb kõrvaltoimete oht," selgitas Ravimiameti järelevalve osakonna spetsialist Marit Isakannu.
Kuna ravimid ei kuulu tavaliste jäätmete hulka vaid on ohtlikud jäätmed, siis tuleb need sorteerida eraldi. Neid ei tohi visata olmeprügisse ega tualettpotti – valesti käideldud ravimid võivad jõuda loodusesse ja sealt edasi ka näiteks põhjavette.
Ravimiamet soovitab ravimikapi korrastamisel järgida viit sammu:
1. Vaata, millised ravimid kodus on
Ravimite pakendil on kirjas märge „retseptiravim" või „käsimüügiravim". Toidulisandid, plaastrid, süstlad ja kraadiklaasid ei ole ravimid ning tuleb sorteerida ravimijäätmetest eraldi.
2. Kontrolli ravimite kõlblikkusaega
Kõlblikkusaeg on pakendil kirjas aasta ja kuu täpsusega. Pane tähele, et mõned ravimid, näiteks silmatilgad ja siirupid, kehtivad vaid teatud aja (nt 3 või 6 kuud) pärast avamist. Seepärast tasub selliste ravimite puhul avamisel alati kirjutada pakendile avamiskuupäev, et pärast oleks ravimi kõlblikkuses lihtsam veenduda.
3. Eralda ravimijäätmed muudest jäätmetest
Ravimijäätmete hulka kuuluvad ravimid (nt tabletid, salvid, siirupid) ning ravimijääke sisaldavad pakendid (nt ravimilehed, kus on tablette, poolikud siirupipudelid ja salvituubid). Tühjad karbid ja infolehed võib panna paberi- või pakendikonteinerisse.
4. Kogu ravimijäätmed kokku
Paki ravimijäätmed kotti või karpi. Ära eemalda ravimeid nendega kokkupuutuvatest pakenditest (blister, purk, tuub) ega vala siirupeid ümber – nii on ravimite käitlemine ohutum nii patsiendile kui ka jäätmete vastuvõtjale.
5. Vii ravimijäätmed kogumiskohta
Ravimeid saab tasuta ära anda ohtlike jäätmete kogumispunktides, jäätmejaamades või apteekides (vt apteekide kaardilt).
Koduse ravimikapi korrastamine on väike tegu, millel on suur mõju!
Rohkem infot leiab Ravimiameti kodulehelt: https://www.ravimiamet.ee/ravimijaatmed