21.06.23

Jõelähtme valla asukoht

Jõelähtme vald asub Harjumaal, Tallinnast Narva poole liikudes ida suunas. Vald piirneb põhjast 42 km ulatuses Soome lahega. Pikk rannajoon on kääruline ning seda liigendab mitu poolsaart (Tahkumäe ja Koljunuki neem ning Ihasalu ja Kaberneeme poolsaar) ja mitu lahesoppi (Muuga, Ihasalu, Kaberneeme ja Kolga).

Naabervallad: Idas piirneb Jõelähtme vald 18 km ulatuses Kuusalu vallaga ja 8 km ulatuses Anija vallaga; lõunas 20 km ulatuses Raasiku vallaga; lõunas ja läänes 8 km ulatuses Rae vallaga; läänes 3 km ulatuses Tallinna linnaga, 1 km ulatuses Viimsi vallaga ja 22 km ulatuses Maardu linnaga.

Allikas: Jõelähtme valla arengukava 2015-2025

Valla haldusalasse kuulub üheksa väikesaart: Rammu (102,6 ha), Laiakari (0,2 ha), Allu (1,6 ha), Koipsi (34,3 ha), Rohusi (12,5 ha), Umblu (1,6 ha), Väike- ehk Põhja-Malusi ja Suur- ehk Lõuna-Malusi (3,1 ja 7,0 ha) ning Vahekari (0,6 ha).

Vallas on kolm väikesadamat: Koljunuki sadam, Neeme sadam ja Kaberneeme sadam

Jõelähtme valla territooriumil voolab Jõelähtme jõgi (kogupikkusega 46 km), mis ühineb 3 km enne Ihasalu lahte suubumist Jägala jõega (97 km). Läänes on valla piiriks Pirita jõgi (105 km).

 

Fakte Jõelähtme vallast

Pindala: 211 km2

Elanike arv on 1. juuni 2023. aasta seisuga 7274. 

Vallamaja asub Jõelähtme külas, vana postijaama ja meierei hoonetes.

 

Valla allasutused:

 

Jõelähtme vallas on:

  • Enam kui 30 aktiivselt tegutsevat vabaühingut, kes tegelevad külaelu mitmekesistamisega, kultuuripärandi elushoidmise ja talletamisega, elukeskkonna turvalisusega, noorsoole suunatud tegevuste mitmekesistamisega;
  • Enam kui 20 kultuurikollektiivi, millest enam kui pooled tegelevad laulmise ja tantsimisega, aga on ka teatri tegijaid, käsitöö tegijaid, kaks eakateklubi ja beebikool; 
  • Kolm vabatahtlikku päästeseltsi: Kostivere Tuletõrje Selts, Neeme Päästeselts, Kaberneeme Päästeselts.

 

Jõelähtme vallas asuvad:
  • Kaks muuseumi mis tegutsevad kogukonnakeskuste-info haldajatena: Rebala kaitseala keskus-muuseum ja Rootsi-Kallavere külamuuseum; 
  • Gooti stiilis luterlik Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik;
  • Neli kalmistut: Saha kabeliaed, Jõelähtme kirikuaed, Jõelähtme uus kalmistu, Rammu saare kalmistu.

 

Valla piirides asuvad kaitsealad

  • Üks muinsuskaitseala: Rebala muinsuskaitseala
  • Neli maastikukaitseala: Kostivere maastikukaitseala, Ubari maastikukaitseala, väike osa Pirita jõeoru maastikukaitsealast, Kolga lahe maastikukaitseala (saared Koipsi ja Rammu)
  • Üks kohaliku omavalitsuse kaitse all olev looduse objekt: kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Ruu loodusobjekt.
Jõelähtme piirkond on rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Siinsed põliskülad on säilitanud oma arhailise miljöö. Jõelähtme valla pindala on kokku 21 076 ha (ehk 210,8 km²), millest pea neljandiku, 5200 ha (ehk 24,76 km²) hõlmab valla muistsel kultuurmaastikul moodustatud Rebala muinsuskaitseala. Tallinna-Narva maantee ääres, Jõelähtme külas, asub ka Rebala kaitseala keskus-muuseum. Ühtekokku on Jõelähtme vallas muinsuskaitse alla võetud 347 arheoloogia-, 34 arhitektuuri-, 22 kunsti- ja 5 ajaloomälestist. 
 
Looduskaitsealadest asuvad vallas Kostivere ja Ubari maastikukaitseala, suurem osa Kolga lahe ja väike osa Pirita jõeoru maastikukaitsealast ning Ülgase-Saviranna hoiuala. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava Ruu loodusobjekti pindala on 238 hektarit.
 
Valla piirides asuvad mälestuskivid ja skulptuurid
  • Iru ämm (kivistunud Linda) Iru mäel. J.Raudsepa loodud raidkuju 1970. aastast. Õige Iru ämm hävines 19. sajandi keskel. Legend Iru ämmast on kirjeldatud "Kalevipojas" Tuuslari ja Linda loos.
  • Mälestusrist 1710. aasta katkuohvritele. Sellega on 300 aastat hiljem tähistatud Jõelähtme vallas asuva Rootsi-Kallavere küla katkuohvrite matmispaik Kella talu maadel.
  • Jõelähtme Vabadussõja mälestussammas. See on koopia Anton Starkopfi 1939. aastal mälestussamba kavandist. Sambale on raiutud vabadussõjas ja esimeses maailmasõjas langenute nimed.
  • Kalevi-Liiva holokaustiohvrite memoriaal. 1942-1943 aastal hukatud juutidele püstitatud mälestusmärk (autor P.Madalik). Mälestusmärk avati 1960. aastal. 2007. aastal lisati sinna Põhja-Eesti Romade ühingu poolt mälestussammas mustlastele. 
  • Võerdla küla mälestuskivi. 1960-1970 aastatel Maardu fosforiidi kaevanduste tõttu küladest lahkuma sunnitud perede ja kadunud talukohtade mälestuseks. Mäelestuskivi avati 2005. aastal.
  • Munaskulptuur Lool. Tallinna Näidislinnuvabriku teeviidaks mõeldud betroonist muna autor on  kunstnik Leida Ilo. Skulptuur paigaldati oma praegusesse asukohta 1978. aastal.
 
 

Traditsioonilised üritused

Kõigi ürituste jooksvalt uueneva info leiab SIIT

Jõelähtme vallas on mitmeid traditsioonilisi ja ka väga pikaajaliste traditsioonidega üritusi:

  • Jõelähtme laulupäev (toimunud eelmise sajandi alguses ja taaselustatuna Jägala joa ürgorus taas aastast 1979);
  • Jõelähtme mälumäng (2022. aastal peeti mälumängu 24. hooaega).

Igal kevadel:

  • Jõelähtme laululaps (2022. aastal toimus juba 42. korda)
  • Jõelähtme luulelaps (alates 2013 aastast)
  • Lasteteatrite festival (alates 1998 aastast)
  • Vandjala pärimuspäev (alatest 2015 aastast)

Igal suvel toimuvad üritused:

  • Juulis - Neeme küla kaluritepäev (alates 1980ndatest)
  • Loo perepäev (alates 2008 aastast)
  • Augustis - Kostivere Mõisapäev (alates 2008 aastast)
  • Iru Ämma tunnustusüritus (alates 2011 aastast)
  • Uusküla kolmiküritus (alates 2018 aastast). Moodustub kolmest üritusest: jaanipäev (juunis), perepäev (juulis) ja võrkpallivõistlus-vanavaralaat-muinastulede öö (augustis).